sajandikud sajatuhandelised kümnelised ühelised kümnendikud tuhandikud sajatuhandikud miljondikud tuhandelised
Kraadisüsteem · Koolis kasutatakse nurkade mõõtmiseks poolringikujulist malli, mis oli jaotatud 180 kraadiks. · Täisringne mall ja kompass on jaotatud 360 kraadiks. Kompassile on kantud lisaks ilmakaared: põhi, lõuna, ida ja lääs. Ida on 90º Lõuna on 180º Lääs on 270º Põhi on 360º 7 Tuhandiksüsteem · Sõjaväes kraade ei kasutata, siin on nurkade mõõtmiseks kasutusel tuhandikud. Tuhandiksüsteemis on ring jaotatud 6400 tuhandikuks. 8 Asimuudid · Kui me liigume kaardi ja kompassiga maastikul, siis me kasutame kaardi kilomeetervõrgu põhjasuunda ja magnetilist põhjasuunda. Seega kasutame ainult kahte suunanurka. Nendeks on direktsiooninurk ja magnetasimuut. Suunanurka mõõdetakse päripäeva põhjasuunast alates ning nimetatakse asimuudiks. Magnetasimuut
Projekt kinnitati 1977.aastal ning ehitustöid kavandati mõnele aastale. Ent seoses süstiklaeva "Challenger" avariiga, nihkusid kõik programmid mitme aasta võrra edasi. Valmis saanud 2,4 meetrine teleskoop konserveeriti. Nii jõudis Hubble'i nimeline kosmoseteleskoop HST (Hubble Space Telescope) orbiidile alles 1990. aastal. Umbes 600 kilomeetri kõrgusel teeb 12,3 tonnine vaatlusriist tiiru ümber Maa 96 minutiga, objektile suunamise täpsus on tuhandikud kaaresekundid. Esimestest uuringutest selgus uskumatu ja skandaalne järeldus: teleskoobi optikasüsteem ja sellest tulenevalt kujutise kvaliteet oli täiesti kehv. Sellest sai USA kõrgtehnoloogia häbiplekk - kuulsas Perkin Elmeri firmas oli jämedalt eksitud optiliste pindade kontrollimisel ning peeglisüsteem valesti lihvitud. 3 Puudusi oli ka juhtimissüsteemides ja mujalgi. 1993. aasta lõpul haaras kosmosesüstik "Endeavour" HST oma
2 Ühelised Sada 10 hekto- h Kümme 101 deka- da Üks 100 Murdosad Kümnendikud 10-1 setsi- d Sajandikud 10-2 senti- c Tuhandikud 10-3 milli- m -6 Miljondikud 10 mikro- µ Miljardikud 10-9 nano- n Pikkuste korral kehtivad järgmised seosed. ×1000 ×10 × 10 ×10 ×1000 km m dm cm mm µm
Tuhanded Sada tuhat 105 Kümme tuhat 104 Üks tuhat 103 kilo- k Ühelised Sada 102 hekto- h Kümme 101 Üks 100 Murdosad Kümnendikud 10-1 detsi- d Sajandikud 10-2 senti- c Tuhandikud 10-3 milli- m Miljondikud 10-6 mikro- µ Miljardikud 10-9 nano- n Mõõteühikute teisendamine Pikkus 1km=1000m Pindala 1km2=100ha=104a=106m2 1m=10dm=100cm 1m2=100dm2=104cm2 1cm=10mm=100µm 1cm2=100mm2=104µm2 Ruumal 1m3=1000dm3=106cm3 Kaal 1 t (tonn)=10ts (tsentner)=
tõenäoliselt poolringikujulist malli, mis oli jaotatud 180 kraadiks. Täisringne mall ja kompass on jaotatud 360 kraadiks. Kompassile on kantud lisaks ilmakaared: põhi, lõuna, ida ja lääs. Te peaksite teadma järgnevat. Kraadide süsteemis Ida on 90º Lõuna on 180º Lääs on 270º Põhi on 360º Tuhandik süsteemis Ida on 16-00 Lõuna on 32-00 Põhi on 00-00 või 64-00 Kuid sõjaväes kraade ei kasutata, siin on nurkade mõõtmiseks kasutusel hoopis tuhandikud. Tuhandiksüsteemis on ring jaotatud 6400 tuhandikuks. ASIMUUDID Kui me liigume kaardi ja kompassiga maastikul, siis me kasutame kaardi kilomeetervõrgu põhjasuunda ja magnetilist põhjasuunda. Seega kasutame oma igapäevatöös ainult kahte suunanurka. Nendeks on direktsiooninurk ja magnetasimuut. Suunanurka mõõdetakse päripäeva põhjasuunast alates ning nimetatakse asimuudiks. Kui me mõõdame maastikul kompassiga liikumissuuna
Süntesaatorite põhiparameetrid oh järgnevad: ·Sagedusdiapasoon. On määratud vastuvõtja töödiapasooniga; kui tegemist on heterodüünisagedusega genereerimisega, tuleb arvestada heterodüüni sagedusdiapasooniga; ·Sageduse ümberhäälestuse samm (diskreet). Määratakse vastuvõtja otstarbega. Võib olla üsna väike, kui näiteks süntesaatori sagedusi kasutatake tugisagedustena Doppleri efektist tingitud sagedusmuutuste (kuni tuhandikud hertzist) mõõtmiseks. Võib osutuda oluliseks ka faasierinevuste diskreet, eriti väikeste sagedusdiskreetide korral. ·Väljundpinge kuju. Näiteks vastuvõtja analoogosas (heterodüün muundus-võimendustraktis) on levinud harmoonilised signaalid, enamikes numbrilistes süsteemides aga signaalid impulsskujul. ·Väljundsignaali lubatud kõrvalkomponentide tase. Näiteks vastuvõtja heterodüünile on see piires 60...-120 dB. Digitaalsüsteemides on see nõue tavaliselt leebem
Esimese korral võetakse kihina. siis 101102%, hiljem kahaneb. alus 26 km kõrgusel),Kõrgrünkpilved arvesse kõik taevalaotuses olevad Piisakeste läbimõõt on siiski väga väike altocumulus 26 km,Kõrgkihtpilved pilveliigid; teise korral arvestatakse Sc, St, ¤ Metsas kujutab härm teataval määral tuhandikud millimeetrid, ainult väga altostratus 25 km,3klass Alumised pilved Ns, Cu, Cb nende aluse kõrgus on alla 2 lisasademeid (kuni 10% üldisest soodsatel tingimustel 0,05 mm ja vahel (alus kõrgus alla 2 km),Kihtrünkpilved km. Madalpilvituse hulk arvestatakse kogu sademete hulgast). Sisaldab sademeist rohkem. stratuscumulus 0,61,5 km,Kihtpilved stratus taevalaotusest
Selleks, et tundliku elemendi peatelg püsiks tõelise meridiaani tasandis on kaks tingimust: 1) nurk tundliku elemendi peatelje ja tõelise meridiaani vahel peab olema null, α=0 2) tundliku elemendi nurkkiirus peab võrduma tõelise meridiaani pöörlemise nurkkiirusega ωρ = ω2 B H p ; 2 m sin ; m sin H B Et H>>B, on nurga β suurus mõned tuhandikud radiaani. Tundliku elemendi peatelje võnkumiste summutamine Kui vaadata sumbumatute võnkumiste ellipsit siis sumbumatute võnkumiste summutamiseks oleks tarvis lisamomenti, mille tekitatud tundliku elemendi peatelje pretsessioon oleks alati suunatud tõelise meridiaani poole, sõltumata sellest, kummas tõelise horisondi osas tundliku elemendi peatelg asub. See on võimalik juhul kui tekitada pretsessioon ümber telje z – z. Selleks tuleb rakendada jõudu tundliku
annaabi.ee 
