ametnikest. Sisuliselt ähvardas majandus kokku variseda. 1932. aasta juulivalimised 5 näitasid, et Hitleril on selgelt suurem toetajaskond kui ühelgi teisel Saksa poliitikul. Oli ta ju sõnum, Führer, kes vaimustas miljoneid inimesi, rääkides neile seda mida nad juba teadsid või kuulda tahtsid. Ta oli võimeline tooma kokku kahekümne viie tuhandelise või isegi suurema rahvahulga hoolimata sellest, et ta kangekaelselt keeldus andmast mingeid lubadusi, kuidas ta kavatseb hakata ravima Saksamaa arvukaid probleeme. Natsipartei propagandajuhi Goebbelsi päeviku sissekanded sellest ajast kirjeldavad, et Hitler seisab juba üsna "võimu lävepakul" ja et "suur hetk on päris lähedal". Ehkki Hitler kogus endiselt suure ja innuka kuulajaskonna, olid ka 1932. aasta novembrivalimiste tulemused pettumus. Natside teerulli hoog näis olevat aeglustunud
takistada, alustas A.Hitler Versailles`i süsteemi lammutamist. See väljendus järgmistes sammudes: 1932.a.- Saksamaa keeldus maksmast võitjariikidele reparatsioone, viidates süvenenud majandusraskustele "suure majanduskriisi" tingimusis (NB! Seda tehti juba enne Hitleri võimulepääsu). 1935.a.- Saksamaal kehtestati üldine sõjaväekohustus ja senise 100-tuhandelise armee asemele hakati looma üle miljoni-mehelist Wehrmacht`i. 1935.a.- sõlmiti Inglise- Saksa mereväekokkulepe. Sellega lubas Inglismaa alustada Saksamaal allveelaevade ja suurte pealveelaevade ehitamist; seejuures määrati kindlaks ka suhe Inglise laevastikku (ehk palju sakslased neid rajada võivad). Inglismaa lootis selle leppega pidurdada Saksamaa relvastumist (salaja oli nii-kui-nii relvi toodetud);
demokraatlike riikide suutmatust Saksamaad takistada, alustas A.Hitler Versailles`i süsteemi lammutamist. See väljendus järgmistes sammudes: 1932.a.- Saksamaa keeldus maksmast võitjariikidele reparatsioone, viidates süvenenud majandusraskustele "suure majanduskriisi" tingimusis (NB! Seda tehti juba enne Hitleri võimulepääsu). 1935.a.- Saksamaal kehtestati üldine sõjaväekohustus ja senise 100- tuhandelise armee asemele hakati looma üle miljoni-mehelist Wehrmacht`i. 1935.a.- sõlmiti Inglise- Saksa mereväekokkulepe. Sellega lubas Inglismaa alustada Saksamaal allveelaevade ja suurte pealveelaevade ehitamist; seejuures määrati kindlaks ka suhe Inglise laevastikku (ehk palju sakslased neid rajada võivad). Inglismaa lootis selle leppega pidurdada Saksamaa relvastumist (salaja oli nii-kui-nii relvi toodetud); väikeseid
Kokku on 7 rajooni. Kõige vähem rahvast, 9% elas Ida – Anatoolia bölges. Samuti oli Marmara rajoon kõige linnastunum rajoon Türgis 2000 aastal. Seal elas linna 79% elanikkonnast. Kõige vähem linnainimesi, 49% elab Musta mere rajoonis. Türgi 81 vallast elas kõige rohkem inimesi 10 milj Istanbuli vallas. Kõige vähem 93 700 inimest elas Tunceli vallas. Kõige suurem 8,8 milj vallakeskus on Istanbul. Kõige väiksem 25,4 tuhandelise elanikkonnaga vallakeskus oli Tunceli. Muutumise dünaamika – 1990 – 2000 kasvas türgi rahvaarv 18,3% ehk esimest korda pärast II ms alla 20%. Rahvaarvu kasv oli kõige kiirem 28,5% 1960 ja 1965 rl´ste vahel. Kõige aeglasemalt 10,6% kasvas türgi rahva arv 1940 ja 1945 rl´ste vahel. Kõigis Türgi 7 rajoonis toimus 1990 – 2000 rahv.arvu tõus. Kõige kiiremini 26,7% kasvas Marmara bölge. Kõige aeglasemalt 3,6% kasvas Musta mere
takistada, alustas A.Hitler Versailles`i süsteemi lammutamist. See väljendus järgmistes sammudes: 36* 1932.a.- Saksamaa keeldus maksmast võitjariikidele reparatsioone, viidates süvenenud majandusraskustele "suure majanduskriisi" tingimusis (NB! Seda tehti juba enne Hitleri võimulepääsu). 37* 1935.a.- Saksamaal kehtestati üldine sõjaväekohustus ja senise 100-tuhandelise armee asemele hakati looma üle miljoni-mehelist Wehrmacht`i. 38* 1935.a.- sõlmiti Inglise- Saksa mereväekokkulepe. Sellega lubas Inglismaa alustada Saksamaal allveelaevade ja suurte pealveelaevade ehitamist; seejuures määrati kindlaks ka suhe Inglise laevastikku (ehk palju sakslased neid rajada võivad). Inglismaa lootis selle leppega pidurdada Saksamaa relvastumist (salaja oli nii-kui-nii relvi toodetud); väikeseid
annaabi.ee 
