Johann Voldemar Jannsen Kirjanduslik looming Luuletused v Eeskujuks olid saksa laulud ja luuletused v Teostes kokku 1003 laulu v 1860.a "Eesti Laulik" v Saksa rahvalike lauluviiside levitaja Eestis Jutukirjandus v Enamiku jutustustest laenanud saksa kirjandusest, näiteks O. W. Horn'ilt v Tema esimene õpetlik jututraamat on "Sannumetoja" v On avaldanud palju jutte ajalehe veergudel ja lisades Ajaloolised jutud v Peaaegu sõnasõnaliselt tõlkinud 19. saj Saksamaa ajaviitekirjandusest v Pakkus rahvale algelisi teadmisi ajaloost Külajutud v Tuntumad: "Maatargad" ja "Uus variser ehk ilma kõrtsita ja kõrtsiga küla" v Neis leidub kõige rohkem Jannsenile iseloomulikke jooni Näidendid v Kuulus laulu ja mänguseltsi "Vanemuine", seetõttu kirjutas ka kolm näidendit: § "Pärmi Jaagu unenägu" § "Kihlvedu 5000 rubla pääle ehk miljonär ...
Ta külajuttudest on peetud parimaiks "Maatargad" ja "Uus variser ehk ilma kõrtsita ja kõrtsiga küla", milledes leidub kõige rohkem Jannsenile tüüpilisi jooni. Näidendid Jannseni tegevus laulu- ja mänguseltsis "Vanemuine" tõstis esile uue nõude- eestikeelsete näidendite muretsemise algavale teatrile. Selle rahuldamiseks kirjutas ta ise kolm kergesisulist naljamängu: "Pärmi Jaagu unenägu" (1873), "Kihlvedu 5000 rubla pääle ehk miljonär vangis" (1880), "Tuhalabida valitsus". Väljavõtteid J. V. Jannseni päevikust. "Eile õhtul /.../ olime meie kaks kristlikku abieluinimest nii hoos, et oma viletsat olukorda sõimeldes ja kärkides Issandale ette heita. Me süüdistasime teda kogu südamest rumaluses ja koguni kurjuses, kuna ta: a) meie abielu ei takistanud, b) meile nii palju lapsi (6) on andnud ja c) nii vähe, et "viisakalt" elada, sest näljas pole me ju kaugeltki olnud." "Mitte just silmipimestavalt ilus naine - aga mida peaksin tegema
juulil 1890. Ta maeti Tartu Maarja kalmistule, kus talle avaldas viimset austust suur rahvahulk. Jannsen on esinenud köigis kolmes kirjanduse pöhiliigis, köige tulemusrikkamalt ning produktiivsemalt aga proosas. Ainestikult jaguneb Jannseni proosa kaheks suuremaks rümaks . külajuttudeks ja ajaloolisteks juttudeks, mille körval leidub ka väheseid linnaainelisi. ,,Vanemuisele" repertuaari soetamiseks on Jannsen kirjutanud kom vähenöudlikku farssi: ,,Pärmi Jaagu unenögu", ,,Tuhalabida valitsus", ja esitamata jäänud ,,Kihlvedu 5000 rubla pääle".
ning esimesiks näitlejaiks olid samuti Jannsenite perekonna liikmed. Nii oli Jannseni perekond ka teerajajaks eesti algavale teatrile. Näidendid Jannseni tegevus laulu- ja mänguseltsis "Vanemuine" tõstis esile uue nõude- eestikeelsete näidendite muretsemise algavale teatrile. Selle rahuldamiseks kirjutas ta ise kolm kergesisulist naljamängu: "Pärmi Jaagu unenägu" (1873), "Kihlvedu 5000 rubla pääle ehk miljonär vangis" (1880), "Tuhalabida valitsus". Esimene eesti laulupidu Seoses läheneva priiuse 50 aastapäevaga hakkas "Vanemuise" selts taotlema luba üle-eestilise laulupeo korraldamiseks. See luba ka veebruaris saadi ja pidu otsustati pidada juba juunis. Kogu organiseerimise tööd juhib papa Jannsen seltsi presidendina, abiks seltsi meesliikmed ja tema tütred, eesotsas Lydia Koidulaga. See periood kujuneb aga kõigile väga raskeks, sest lisaks tavalisele kurnavale lehetööle lisanduvad ka peoettevalmistused. 18.-20
"Valgusesse" tuleb 1894 teiste näitlejate ja kultuuritegelaste seas ka "Endla" esinäitleja Lukowski. Samal ajal, kui "Valguses" tuuakse lavale Schilleri ja Gorki näidendeid, korraldab "Endla" Põllumeeste Seltsi aias rahvapidusid kotijooksu, võidutõstmise, köie peal kõndimise, laulu jpm põnevaga. olulisemad lavastused 1883. L. Koidula "Maret ja Miina ehk Kosjakased" 1887. A. Jürgenstein "Juta" 1887. J. Kunder "Kroonu onu" 1891. J. V. Jannsen "Tuhalabida valitsus" 1891. F. R. Kreutzwald "Tuletorn" 1898. P. Jakobson "Koit ja Hämarik" 1899. "Endla" esimeheks saab jõukas laevaomanik August Klein. Nüüd liituvad mitmed maja- ja laevaomanikud, kes võtavad seltsi ka toetada. Üüritakse avaramad ruumid, senisest rohkem hakatakse tähelepanu pöörama näitemänguharrastusele. 1900. Detsembris mängitakse Pius Alexander Wolffi romantilist laulumängu "Preziosa" Carl Maria
parimaiks “Maatargad” ja “Uus variser ehk ilma kõrtsita ja kõrtsiga küla”, milledes leidub kõige rohkem autorile tüüpilisi jooni. Jannseni tegevus laulu- ja mänguseltsis “Vanemuine” tõstis esile uue nõude- eestikeelsete näidendite muretsemise algavale teatrile. Selle rahuldamiseks kirjutas ta ise kolm kergesisulist naljamängu: “Pärmi Jaagu unenägu” (1873), “Kihlvedu 5000 rubla pääle ehk miljonär vangis” (1880), “Tuhalabida valitsus”. JANNSENI TSITAADID ’’Eesti rahvas peaks siis, kui lubate ütelda, südamlikum ja üksmeelsem olema, kui ta on.,, ’’Kui mõni mees teaks, kuda mõni teine mees kibekiire lehepeksmise juures kikkis varvastega mööda tooreid munasi käima peab! Küll siis jätaks nii mõnigi mees elik naene oma kivid toimetaja-ärra kapsaaeda pildumatta!,, „Häbenegem, et me rumalad oleme, aga mitte et eestlased oleme!“ Eesti Vabariigi hümn. Muusika: F. Pacius Sõnad: J. V
Ta külajuttudest on peetud parimaiks "Maatargad" ja "Uus variser ehk ilma kõrtsita ja kõrtsiga küla", milledes leidub kõige rohkem autorile tüüpilisi jooni. Näidendid Jannseni tegevus laulu- ja mänguseltsis "Vanemuine" tõstis esile uue nõude- eestikeelsete näidendite muretsemise algavale teatrile. Selle rahuldamiseks kirjutas ta ise kolm kergesisulist naljamängu:"Pärmi Jaagu unenägu" (1873), "Kihlvedu 5000 rubla pääle ehk miljonär vangis" (1880), "Tuhalabida valitsus". Väljavõtteid J. V. Jannseni päevikust. "Ah, Jumal /.../, patt liigutab end vastupandamatu jõuga... /.../ Kui sageli, ah, kui sageli heidab ta mind enda alla! Nii ka täna jälle!" "Liha ja veri koos kõige rämpsuga seal sees on minu üle kõvasti võimu saanud, kui mitte vahel lausa valitsenud!" "Ma tahaksin nii hea meelega rikas ja noobel olla, hästi elada ja häid päevi näha." "Ühest küljest on nad tolvanid, teisest riiukuked"... " ..
annaabi.ee 
