paljugi rohkem kui ainult tööl jala või rattaga käimine.Inimesed harrastavad sporti erinevalt.Mõned inimesed teevad lihtsalt sporti selleks , et oma igapäevased mured unustada.Osa neist teevad regulaarselt sporti.Meie kõigi jaoks on väike trenn oluline, sest me tahame olla terved ja hea väljanägemisega kodanikud .Veel on olemas tippsportlaseid.Nende igapäevane ajakava on vägagi reguleeritud.Nende tööks ongi sportimine ehk profisport. Tugitoolisportlased eelistavad sportimise asemel vaadata sporti televiisorist.Minu arvates mahub ka tugitoolispordi alla näiteks staadionil võistluste jälgimine ja kaasa elamine.Tugitoolisport ei ole tegelikult üldse spordiala.See on eesti keele kõnekäänd.Tugitoolisportlased ehk diivanil lösutajad või toolil istujad,kes vaatavad spordivõistlusi.Reeglina istuvas asendis. Tugitoolisporti võib kutsuda ka teisiti, vaimseks motiveeritud spordiks.
oma kroon, müüakse maha euro vastu, siis võime peatselt rääkida ühtsest Euroopa Riigist. Ühesuguste traditsioonide, kommete ja eluviisidega-ilma isamaatundeta. Kodumaa-armastusel on veel üks teistest ehk kummalisem väljund- ollakse enam-vähem rahul oma riigi saavutuste ja tegemistega, kuid samal ajal valitseb täielik rahulolematus teistsuguste kultuuride ja kommetega inimeste suhtes. Eriti tähtsaks puhuvad end niinimetatud Tugitoolisportlased, kes siis, kui keegi eestlane mõnel rahvusvahelisel võistlusel hea tulemuse saavutab, koputavad eneselegi rinnale lausudes:" Eestlane võitis!". Eestis võib konkreetsemalt rääkida russofoobiast, mis ajaloo tõttu on üsna paljude inimeste mõtteviisi vallutanud. Ometi ei peaks ükski inimene terveid rahvusi halvaks mõistma, kuna teatud perioodil teatud hulk sellest rahvusest on mõne paha asjaga hakkama saanud. Samuti võib tuua näiteks Natsi-
KOOLIEELSETE LASTE LIIKUMISAKTIIVSUS Referaat-essee Ajad ja kombed on muutunud. Koos nendega on muutunud ka inimeste liikumisharjumused. Järjest vähemaks jääb füüsilist pingutust nõudvaid töid ja tegemisi. Tänapäeva lastest on kujunemas tubased inimesed ja ka tulevased „tugitoolisportlased“. Kui veel paarkümmend aastat tagasi olid hoovid täis mängivaid lapsi ning talviti kihasid kõik vähegi kelgutamiseks kõlbavad mäed kelgutajatest, siis praegu valitseb neis kohtades enamasti vaikus – lapsed on toas ja istuvad pigem teleri või arvuti ees. Vähene liikumine lapseeas aga võib olla hilisemas elus paljude tervisehädade põhjuseks, rääkimata sellest, et vaid toas istudes ei tekigi sportlikke eluviise. Kui neid pole loodud lapseeas, siis hiljem on
ei osalegi, vaid vaatavad pealt ja elavad kaasa üksikutele kaaslastele või võistkonna esindusele. Siit väga lähedane näide enda argielu mängudest- nimelt kuna olen suur korvpalli ja võrkpalli fänn, siis võib mind päris tihti näha võistkondadele kaasaelaja rollis samal ajal oma mängu mängides. Ja kohe päris KINDLASTI pole ma ainuke, sest minu arvates on neid ühismängude mängijaid isegi rohkem kui liikumismängu omi. Ka tugitoolisportlased elavad kaasa oma lemmikutele- seega võtavad osa ühismängust. Mõningatel puhkudel nimetatakse osa ühismänge ka vaimseteks ehk mõtlemismängudeks (sõna-, mälu-, kirjutamismängud jmt.). Siin võib ära märkida kabetajad, maletajad, mälumängurid jt. Ühismängude peamiseks eesmärgiks on ühine vaba aja sisukas, kultuuriline ja lõbus veetmine. Mäng tunneb ainult alumist vanusepiiri. Ülemist vanusepiiri tavaliselt pole. Mänge ,
spordivõhikud. 1. Sportlaste rühma kuuluvad sportlased, treenerid, õpetajad, spordimetoodikud, spordiajakirjanikud, meedikud jne. Sportlased on kõige kitsama spordifolkloori kandjaskond, nt ühine sõnakasutus, terminid, släng. Folkloor on küll vähe tuntud, kuid on väga püsiv ja elujõuline ning kandub edasi oma ala tundjate seas. 2. Spordihuviliste alla kuuluvad fännid, jutuharrastajad, võistluspublik ja nn tugitoolisportlased. Kõige aktiivsemad neist on fännid, kes moodustavad klubisid. Kuna nad on alati mängudel kohal ja lähedased, on neil rühma liikmete seas oma folkloor, nt sportlaste ja meeskondade tunnuslaused, loosungid, laulud, mida kasutatakse mitmeid kordi. 3. Spordivõhikud on need folkloorikandjad, kes on treenerite ja sportlaste tööga kõige vähem kursis. Nende suhe spordiga seonduvasse kujuneb meedia ja teiste juttude vahendusel. Nad
Pärimusrühma vajaduste rahuldamine: Uurijate osalus pärimusrühmade nõustamisel, ürituste korraldamisel jms. 9. Iseloomusta P. Voolaiu artikli põhjal spordifolkloori kandjate rühmi? Too näide iga kirjeldatud rühma repertuaari kohta. 1. Sportlased ja sporditegelased: sportlased, spordipedagoogid(treenerid, kehalise kasvatuse õpetajad, spordimetoodikud), sporditegelased (spordiametnikud, -ajakirjanikud,,,-meedikud jne.) 2. Spordihuvilised: fännid, juhuharrastajad, võistluspublik, nn. tugitoolisportlased. 3. spordivõhikud 10. Too esile kettkirjale kui folkloorižanrile iseloomulikud vormitunnused. *Levib kirjateel, üleskutse levitada seda *Osa tänapäeva maagiast 11. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) folkloori kohta? 1830 kohalik kirjandusajakiri Der Refraktor. Luuletus pealkirjaga "Haldjatütar. Eesti muistend." J.G.Hamann "Aesthetica in nuce” - läti 12
spordimetoodikud) - Sporditegelased (spordiametnikud, -ajakirjanikud, -meedikud, jne) 9.2. Spordihuvilised (arvukas ja aktiivseim seltskond. Oma keskkond, mis elab kaasa konkreetsele sportlasele, meeskonnale või spordialale. Omavad enda põhikirju, eetikat, liikmeskonda, ajalugu, atribuutikat jne): - Fännid - Juhuharrastajad - Võistluspublik - Nn tugitoolisportlased 9.3. Spordivõhikud (kõige laiem folkloorikandjate rühm, spordiga seonduv arusaam tekib kellegi v millegi vahendusel. Vaatlevat sporti must-valgelt, omavad emotsionaalset tausta, nt skandaalid, kuulujutud jne) 10. Too esile kettkirjale kui folkloorizanrile iseloomulikud vormitunnused. 10.1. Lugejale antakse teada, et tegemist on kettkirjaga, mis jõudis temani kellegi vahendusel. 10.2
spordimetoodikud) - Sporditegelased (spordiametnikud, -ajakirjanikud, -meedikud, jne) 9.2. Spordihuvilised (arvukas ja aktiivseim seltskond. Oma keskkond, mis elab kaasa konkreetsele sportlasele, meeskonnale või spordialale. Omavad enda põhikirju, eetikat, liikmeskonda, ajalugu, atribuutikat jne): - Fännid - Juhuharrastajad - Võistluspublik - Nn tugitoolisportlased 9.3. Spordivõhikud (kõige laiem folkloorikandjate rühm, spordiga seonduv arusaam tekib kellegi v millegi vahendusel. Vaatlevat sporti must-valgelt, omavad emotsionaalset tausta, nt skandaalid, kuulujutud jne) 10. Too esile kettkirjale kui folkloorizanrile iseloomulikud vormitunnused. 10.1. Lugejale antakse teada, et tegemist on kettkirjaga, mis jõudis temani kellegi vahendusel. 10.2
annaabi.ee 
