*Epidermise sarvkiht koosneb sarvestunud surnud rakkude kihtidest, kasvukiht aga mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest. *Pärisnaha näsakiht (stratum papillare), mis on varustatud veresoontega, tagab ainevahetuse epidermises, kus veresooni pole. *Küüned koosnevad tihedalt üksteise peal asetsevatest sarvestunud rakkudest, mis sisaldavad rohkesti keratiini. 158."Haistmisrakud paiknevad haistmisepiteelis koos tugirakkude ja haistmisnäärmetega. Haistmisraku perifeerne jätke, mis ulatub tugirakkude vahelt välja epiteeli pinnale, on varustatud aktiivselt liikuvate karvakeste ehk tsiilidega. Lõhnaained satuvad haistmisregiooni limaskestast haistmisraku karvakestesse difusiooni teel. Haistmisnäärmete nõre on vajalik haistmispinna niisutamiseks, kuna vaid lahustunud ained suudavad esile kutsuda haistmisrakkude erutuse. Haistmisraku tsentraalne jätke põimub teiste samalaadsetega haistmisnärviks." TÕENE
Müra kahjustab ka kõiki teisi Corti organi rakutüüpe, subtsellulaarseid organelle ja enamikke intrakohleaarseid struktuure nagu stria vascularis't, ligamentum spirale't, membrana tectoralis't ja prominentia spiralis't. /9/ Akustilise trauma puhul tekivad ruptuurid Ressner'i membraanil ja basilaarmembraanil, vigastuskohtadel hävivad tunderakud peaaegu täielikult. Armistumise tagajärjel Corti organi mikromehaanilised omadused muutuvad. Tavaliselt esinevad ruptuurid ka tunde-ja tugirakkude vahel, mistõttu tunderakud kaotavad võime adekvaatselt järgida basilaarmambraani liikumist. Teos sisalduvad erinevad vedelikud (endo-, peri- ja kortilümf) segunevad. /9/ 9 Tervisekaitseameti andmetel töötab Eestis umbes 20 000 inimest kuulmist kahjustavas müras. Müra tekitab stressi, unehäireid ja depressiooni, nõrgendab kuulmist ja mõjutab laste arengut. Inimene, kes arvab, et ta on pideva müraga kohanenud, riskib oma tervisega. /5/
Müra kahjustab ka kõiki teisi Corti organi rakutüüpe, subtsellulaarseid organelle ja enamikke intrakohleaarseid struktuure nagu stria vascularis't, ligamentum spirale't, membrana tectoralis't ja prominentia spiralis't. /9/ Akustilise trauma puhul tekivad ruptuurid Ressner'i membraanil ja basilaarmembraanil, vigastuskohtadel hävivad tunderakud peaaegu täielikult. Armistumise tagajärjel Corti organi mikromehaanilised omadused muutuvad. Tavaliselt esinevad ruptuurid ka tunde-ja tugirakkude vahel, mistõttu tunderakud 9 kaotavad võime adekvaatselt järgida basilaarmambraani liikumist. Teos sisalduvad erinevad vedelikud (endo-, peri- ja kortilümf) segunevad. /9/ Tervisekaitseameti andmetel töötab Eestis umbes 20 000 inimest kuulmist kahjustavas müras. Müra tekitab stressi, unehäireid ja depressiooni, nõrgendab kuulmist ja mõjutab laste arengut. Inimene, kes arvab, et ta on pideva müraga kohanenud, riskib oma tervisega. /5/
jpg HAISTMISELUND on arenenud väljasopisena peaaju algmest. Haisteelund kujutab enesest ninaõõne limaskesta haistepiirkonda kummalgi pool ülemise ninakäigu keskmises lagimises osas. Ta võtab enda alla umbes 4 cm suuruse pindala. Elund koosneb retseptoorsetest haistmisrakkudest ja tugirakkudest. Tugirakud on silinderjad pigmentisisaldavad rakud, nende vahel paiknevad haisterakud on poolikujulised kahe jätketega (bipolaarsed) närvirakud. Perifeerne jätke on lühike ja tungib tugirakkude vahelt läbi haisteepiteeli pinnale ja ulatub sellest tundlike haistekarvakestega välja. Tsentraalne jätke on pikk, peenike ja kujutab endast neuriiti. Haisterakkude neuriidid liituvad haisteniidikesteks ja siirduvad läbi sõelluu sõellestme suuraju haistesibulasse, kus nad annavad erutuse edasi selle närvirakkudele. Haistmisepiteelis on selle põhilestmesse ulatuvaid haistenäärmeid, mistõttu on haisteepiteel alati märg ja kuivamise eest kaitstud. Haistenäärmete nõre
mida puu lõhkumise juures arvestatakse. Puiduehitus: · hajulisoonelised ehk hajasoonelised.mille sooned asetseva segipaisatult,siia hulka kuuluvad pöök kask lepp haab vaher · Rõngad soonelised või ka ringsoonelised lehtpuul mille sooned koonduvad aastarõngaste kaupa ringidesse N :tamm,saar,kastan, · Selliste puiduliikide pind on kalduväljuvate soonte tõttu kore ja halvasti poleeritav. · Mõnedel lehtpuudel näiteks tamm on tugirakkude seas ka suurema või väiksema õõnega trahheiide. · Mis aitavad täita juhtkoe või tugikoe ül lehtpuidu salvestusrakud asetsevad nagu okkaspuidul säsikiirtes. · kuna lehtpuud vajavad kevadel lehtedeks kasvatamiseks suuremaid toiduvarusi siis on neil salvestusrakke rohkem kui okaspuudel. Puiduliigid ja okaspuud · Okaspuudest kasvad neid alalisena mänd,kuusk,kadakas,jugapuu,liisaks nendele lehis,nulg seeder ja vähesel määral küpressilisi puid
ei suurene. • Rakuseina paksus hakkab suurenema kui rakk on oma sihtmõõtmed saavutanud. • Primaarkihi sisepinnale hakkab ladestuma sekundaararengu käigus tsütoplasma (rakumahla) poolt biosünteesitud tselluloos ja hemitselluloosid – tekib sekun- daarkiht S1-S3 • Sekundaarkihi (S1-S3) paksus sõltub raku funktsioonist kasvavas puus. • Tugirakkude seinapaksus ületab tunduvalt põhiliselt säilitusfunktsiooni täitvate parenhüümrakkude seinapaksuse. • Koos sekundaarkihi moodustumisega algab ka rakuseina lignifitseerumine e. puitumine. • Protsess algab rakkude nurkadest ja levib seejärel kogu rakuseinas. • (Levinud arvamuse kohaselt tselluloos ladestub päevavalguses ja ligniin pimedal ajal, seega vaheldumisi.) • Kambiumi raku pooldumisprotsess kestab keskmiselt 1 päev.
tümpanaalastrikuks – nende astrike vahele jääb teojuha Teojuha alumisel seinal paikneb spiraal- e Corti organ – basaalmembraanile kinnituv spiraalorgan koosneb paljudest rakkudest ja kahest tunnelist (sisemine ja välimine) Corti organis eristame meelerakke ja nelja liiki tugirakke Olulisemad rakud on sisemised ja välimised karvarakud – paiknevad falangirakkudeks nimetatavate tugirakkude peal Vestibulaarhuulelt ulatub Corti organi kohale suht jäik kattemembraan Helivõngete jõudmisel sisekõrva surutakse karvarakkude stereotsiiliad vastu kattemembraani, mis põhjustab nende asendi muutumise käivitab karvarakkudes protsessi, mis viib lõppkokkuvõttes kuulmisaistingu tekkele SEEDEORGANITE ÜLDINE ISELOOMUSTUS. KESTAD, KIHID. PINNAEHITUS, EPITEEL, NÄÄRMED.