LENNU ALGFAAS LENNU ALGFAAS z Suureneb puusa painutus kuni 20 kraadi z Põlve painutus 60 –70 kraadi z Dorsaalfleksorite aktiveerumine z Jalalaba tõstetakse õhku z 20 % lennufaasist LENNUFAAS LENNUFAAS z 25 – 30 kraadi puusa painutust z 30 kraadi põlve painutust z 5 kraadi dorsaalflektsiooni z Jalg viiakse tugipinnaga mitte kokkupuutes teisest jalast mööda z 50 % lennufaasist LENNU LÕPP FAAS LENNU LÕPPFAAS : z Algkontakti taastamine z Kanna asetamine maha z 25 % lennufaasist NORMAALNE KõNNI TSüKKEL z 62 % TUGIFAAS: • ALGKONTAKT • KEHARASKUSE SIIRDAMISE FAAS • KESKSEIS • ÜLEKANDE FAAS • ÕHULENNUEELNE FFAS z 38 % LENNUFAAS: • õHULENNU ALGFAAS • ÕHULENNU FAAS
Puurimisel tuleb jälgida profiilile muljumise jälgede mitte jätmist. Avad puuritakse vastavalt joonistele. Akna imposti paigaldus: Impostid tehakse vastavalt joonistele ja tehnoloogilistele joonistele. Kinnitatakse kruvidega ja abiliistud ning tuuleliistud kinnitatakse naelte ja klambritega ning lisaks kasutatakse liimi Adhesive. Klaasiliistu koostamine: Liistu koostatakse seadmetega JUMBO Automatic EC 2P ja RUCHSER RU-LH. Klaasiliistu lõikusnurk 45° peab olema tugipinnaga 90°.Lõige peab olema korrektne ja korralik, ilma rebenditeta. Kvaliteedil kindlasti jälgida, et ei tohi olla muljumise, rebimise ja põlemise jälgi. Klaasiliistu lõikus: liistu lõigatakse liistusae OMGA TR527NC. Liistu lõikenurk peab jääma 45°. Lõige peab jääma korrektne ja ilma rebenditeta. Klaasiliistu pikkust tuleb kontrollida igale aknale eraldi. Akna immutamine ja kruntimine: Seda tööd tehakse immutus ja kruntimisliinil R+H
Painutusrefleks Motoorsed spinaalrefelksid Venitusrefleksid – skeletilihase venitamisel tekib reflektoorne kontrakstioon (põlverefleks) Painutusrefleks (kaitserefleks) – tekib jäsemete naharetseptorite (valu- ja puuteretsptorite) ärritamisele, ilmneb jäseme painutusliigutusega ärrituskoldest eemaldamises Motoorsed spinaalrefelksid Sirutusrefleksid Tõukerefleks (tallarefelks) tekib labajala naharetseptorite ärritamisel selle kontakteerumisel tugipinnaga, väljendub alajäsemete reflektoorses sirutuses. Ristsirutusrefleks – üla- või alajäsemete painutusega kaasneb kontrlateraalsete jäsemete sirutajalihaste toonuse tõus Seljaaju juhtefunktsioonid: ülenevad juhteteed Juhivad erutust naha taktiilsetest reteseptoritsest talamusse Külgväädi kõhtmises osas Spinotalaamkulg-lad Juhivad erutust lihaste, kõõluste ja liigeskapslite proprioretseptoritsest piklikajju, sealt edasi
eferentset närvi organisse nimetatakse refleksikaareks. Joonis: 29. Lihaste refleksid Motoorsed sopinaalrefleksid : -venitusrefleksid. Skeletilihase venitamisel tekib reflektoorne põlverefleks. -Painutusrefleks- tekib jäsemete naharetseptorite ärritamisele, ilmneb jäseme painutusliigutusegaärrituskoldest eemaldamises. Sirutusrefleksid: -Tõukerefleks- tekib labajala naharetseptorite ärritamisel selle kontakteerumisel tugipinnaga , väljendb alajäsemete reflektrooses sirutuses. -Ristsirutusrefleks- üla või alajäsemete painutusega kaasneb kontraletaarsete jäsemete sirutujalihaste toonuse tõus. 30. Tahtlikud ja automaatsed liigutused Kirjelda oma sõnadega :D 31. Väikeaju ehitus ja funktsioonid Väikeaju (cerebellum) on üks tähtsaimaid närvisüsteemi osi. Tal on kaks poolkera, mis on ühendatud nn ussi (vermis) varal. Poolkerad ja uss on kaetud arvukate paralleelsete vagudega
Maksimaalsed tõmbepinged keermestatud osa pinnal avalduvad : Selgub, et paindeosa mängib tugevuses peaosa. Seepärast tuleb konstrueerimisel jälgida, et paine ei tekiks tsentriliselt tõmmatud poltidesse. Tsentrilisele koormusele projekteeritud poltide ekstsentrilist koormamist tuleb igati vältida (a) ja kasutada selleks näiteks sfäärilise tugipinnaga mutrit või seaduvaid seibe (b). a) b) 11. Eelpingestatud keermesliide Loe läbi ka 2.3.3.1 Konspektist! Soovides liites piisavat tihedust, ei tohi eelpingutusjõud olla 0. Enne mutri pingutamist on liide koormusvaba, peale pingutamist jõuga F1 aga polt pikenenud ja äärik lühenenud.Välisjõu F0 rakendumisel venib polt pikemaks. Jõud poldis Fp peab
annaabi.ee 
