Kere kallutatud ette, küünarvarred toetatud reitele, randmed põlvede kõrgusel, pea ühel sirgel kerega. Kepid kaenla all, kepiteravikud suunatut taha-üles-kõrvale (matkavariant) laskumine väljaseadeasendites Väljaseadeasendi kõrgus sõltub pidurdusastmest, toodud on piirmised asendid. Kõrge väljaseadeasend- kasut siis, kui on oht kukkuda ette libisemistingimuste järsu halvenemise tõttu. NÕUDED: Keharaskus on ühel, hüppe-ja põlveliigesest painutatud tugijalal ( võimaldab väljaseadet, soodustab tasakaalu säilimist) Põlvest sirge vabajalg on ees väljaseades (väldib ettekukkumise) Tagapool asetseva jala (tugijala) reis ja kere on ühel sirgel. Käed on all-ees-kõrval, pea kallutatud veidi ette. (kasutatakse selleks, et ei kukuks ette. Ees olev jalg, pea ja kere ühel joonel ootamatused) Madal väljaseadeasend- kasut. Suurtel kiirustel ja järskudel pidurdustel ettekukkumise
Olenemata sellest, kas on tegemist maast veereva või õhust tuleva palliga, tuleb jalg panna palli peale hetkel, kui ta jõuab mängijani. Õige hetke tabamiseks peab arvestama palli liikumise kiirust, mis nõuab head koordinatsiooni. Kui mängija oskab palli liikumise kiirust arvestada, saab hakata õppima teisi palli peatamise viise. Siseküljega palli surmamisel peavad tugijala varbad vaatama palli suunas, kusjuures keharaskus on tugijalal. Tugijala pöid ja palli vastuvõtva jala pöid moodustavad täisnurga nagu sisekülje söödu puhul. Jalg liigub pallile vastu ja alustab tagasiliikumist palliga kohtumise hetkel. Tagasiliikumine aeglustub ja lõpuks jääb pall tugijala kõrvale. Õhupallide puhul pannakse sisekülg palli peale hetkel, kui pall puudutab maad. Palli ülalt surmamisel on kaks etappi: kõigepealt on vaja pall edukalt õhus peatada, et ta jääks mängija kontrolli alla. Seejärel peab jalge ette
äratõukefaasis; vasakust jalast läbi vajumine äratõukefaasis; vasaku käe „ära tõmbamine“ (muudab kuuli lennutrajektoori) libisemis- ja äratõukefaasides, kuuli liiga varajane tõukamine (enne jalgade sirutust) äratõukefaasis. 4. Erinevad tõuketehnikad ja nende osad 1. Klassikaline kuulitõuge (Glide): 1) Ettevalmistav faas: - Algasend: Asutakse ringi tagaservas, seljaga tõuke suunas. Keharaskus on tugijalal, varvastega tõukele vastassuunas. Hoojalg on pool pöida taga pool toetudes päkale. Tõukekäsi kõverdatud nii, et kuul toetuks rangluul vastu kaela ja lõuga. Küünarnukk suunatud kõrvale, õlgajoonest veidi ette. Teine käsi ees-ülal. - Kägardumine e. grupeering: Hoojalg tõstetakse taha-üles. Kere kallutatakse ette. Hoojalg tuuakse alla peaaegu tugijala juurde nii, et põlved jääksid kohakuti. Tugijalga kõverdatakse ja kere
amortisaatoritena. Tähtis roll ekstsentrilisel tööl tasakaalu säilitamiseks: - reie nelipealihas (piirab põlve painutust) - suur tuharalihas, poolkilelihas, poolkõõluslihas (piiravad puusa painutust) - sääremarja kolmpealihas (piirab jala sirutust, ette kaldumist) - Lülisambasirgestaja, pea- ja kaelarihmlihas, trapetslihas (väldivad kere kaldumist ette) 28. Klassikalise suusasammu anatoomils-funktsionaalne analüüs 1. VABALIBISEMINE – keha raskus eesoleval jalal (tugijalal), teine jalg taga, keppidele ei toetuta. Faas lõpeb tugijala vastaskäe kepi löögiga lumme. Puusaliigese painutus - tugijalg: Kontsentriline: niude-nimmelihas, reie sirglihas, rätsepalihas, laisidekirmepingutaja, keskmise ja väikese tuharalihase eesmine osa Ekstsentriline: suur tuharalihas, keskse ja väikese tuharalihase tagumised osad, pirnlihas, kolmepeane pööraja, suur lähendaja, reie kakspealihas, poolkilelihas, poolkõõluslihas Vabajalg puusaliigesest sirutatud!
abduktsioon ja adduktsioon), põlve liigutusi (rotatsioon, abduktsioon ja adduktsioon), hüppeliigest ja labajalga (varvas välja- varvas sisse ulatust, hüppeliigese dorsaal-, plantaarfleksiooni, supinatsiooni ning pronatsiooni). Tähele tuleb panna ka esineda võivat X- või O- jalgsust ning labajalgade asendit kõnnitsükli ajal. Normaalne labajala nurk (foot angle) kanna keskosast teise varbani on 5-18º (joonis 3). Eestvaates on parim jälgida keharaskuse kandmise faasi tugijalal, abduktsioon- või koonusliikumist (circumduction) hoojalal, võimalikku jalalihaste atroofiat, eriti reie eesosas ning kas toepinna laius on normaalne. Joonis 3. Labajala nurk kanna keskosast II varbani Kõnni hindamine külgvaates Külgvaates saab kõnni ajal jälgida rindkere ja õlaliigese rotatsiooni ning käte retsiprookset (vastastikust) liikumist, lülisamba asendit (sh. lordoosi), vaagna rotatsiooni ning alajäseme liigeseid
annaabi.ee 
