Traadita kohtvõrk WLAN Tööd tegid: Töö eesmärk Tutvuda traadita kohtvõrgu signaalide ja spektriga, tugijaamade ja klientarvutite seadistamisega ning hinnata võrgu omadusi ja parameetreid. 1. WLAN tugijaama seadistamine Kasutusel olev WLAN tugijaam on sisevõrgu (LAN) ja välisvõrgu (WAN) osaga. Välisvõrgu jaoks antakse tugijaamale IP aadress labori arvutivõrgu DHCP serveri poolt. Sisevõrgu jaoks on tugijaamal oma sisse ehitatud DHCP server, mis on vaja ära seadistada. Juhendaja loal on tehtud tugijaamale algseadistuse taastamine (vajutatud vähemalt 10 sekundit tagapaneelil asuvat nuppu "Reset"). Peale algseadistuse taastamist nimetab WLAN tugijaam oma raadiokohtvõrgu nimega "linksys". Marsruuteri sisevõrgu seadistamiseks valida järgnevast tabelist juhendaja poolt määratud variant ja
arv 10.202.19 255.255.255 10.202.19 10.202.19 10.202.190.10.202.190. 3 27 30 0.96 .224 0.97 0.98 126 127 Maski bittide arv määrab võrgus kasutatavate aadresside arvu. Viimane aadress on levisaade(brodcast), mis võtab ühendust eelnevatega, kõik ülejäänud aadressid antakse DHCP poolt välja, kusjuures esimene neist läheb alati tugijaamale. Maski bittide arv - 1-de arv maskis (antud juhul 27 ehk 11111111.11111111.11111111.11100000 ehk 255.255.255.224), määrab võrgus kasutatavate aadresside arvu. Võrgus kasutatavate aadresside max arv - tuleb neljast (nullide arv maski lõpus) viimasest bitist. On antud 2^4 (ehk 16) bitti, millest tuleb maha võtta 2 bitti (reserveeritud esimesele ja viimasele aadressile). Võrgumask - tuleb maskibittide arvust (kuidas, see on näidatud maski bittide arvu juures).
1.Marsruuteri sisevõrgu DHCP serveri seadistus Variant Võrgu aadress Maski bittide arv Max aadresside Võrgumask arv 10 172.31.27.128 26 62 255.255.255.192 Esimene kasutatav Teine aadress, Eelviimane Viimane aadress, aadress DHCP algus kasutatav aadress, levisaade tugijaamale DHCP lõpp (broadcast) 172.31.27.129 172.31.27.130 172.31.27.190 172.31.27.191 2. Mõõdetud spektrite joonised ja täidetud tabel Kuna keegi oli läptopi ümberseadistanud ja tagasiseadistamine ei õnnestunud, siis läptop kasutas 11ndat kanalit. Mõõdetud spektri: Katse Kanal Kanali Kesksagedus Alumine ülemine Spektri
12. Tugijaam loob kõneseansi 13. Telefon aktiveerib mikrofoni ja kõlar Alternatiivid: ---Numbri trükkimine--- 1a.-6a. Kasutaja trükib telefoninumbri ---Võrgu häire--- 9b. Võrk ei vasta 10b. Telefon kuvab veateate ---Tugijaama häire või teise kõneleja leviprobleemid--- 11c. Tugijaam saadab veateate 12c. Telefon kuvab veateate --- Kasutajal on samal ajal käimas teine kõneseanss --- 1d. Kasutaja valib vahekõne võimaluse (paneb käimasoleva kõne ootele) 2d. Süsteem saadab tugijaamale teate esimese kõne ootele suunamisest ning teise kõne sideseansi algatamisest Süsteemi jadadiagramm põhistsenaariumile : Süsteem : Tugijaam : Telefoni kasutaja KuvaMenüü(int) IVorm.Kuva(int)
Tavainimene pigem ei mõistagi, kuidas kahest välimuselt "samasugusest" tugijaamast üks võib osutuda turvaliseks ja teine mitte, samuti ei pruugi lihtinimene mõista tagajärgi, mis kaasnevad "UPnP" lubamisega oma võrgus. Seadme otstarbe mittevastavus – sotsiaalselt survestatud multimeediasisu (muusika, filmid, pidev ühendus sotsiaalvõrgustikega) tekitab ebamõistliku koormuse odavale tugijaamale, mis loodi lahjat veebisurfamist silmas pidades. Küberkuritegevuse kasv – ründaja huvi on üldjuhul mitte võrgu põhjalaskmine võimsa ilutulestiku saatel, vaid otse vastupidi – vaikne ja jätkusuutlik väärkasutus, mille käigus õnnestuks koguda müügikõlbulik kogus privaatse iseloomuga infot või, rünnates installatsiooni nõrkusi, üle võtta ja kuritarvitada sideühendust, identiteeti, peremeeskliendi maksulisi lisateenuseid vms
Sageduskasutus, TRX-de arv. TS arv on null 2.Kõneliikluse maht ja GoS MS util % - Multislot klassi võimalute kasutamine % 3.GPRS-i liikluse maht ja objekti suurus RLC blocs Valides tugijaamale sagedused mingist grupist fn, saab kohe kindlaks 4. Soovitav andmesidekiirus määrata ka sage-dused, mida ei ole soovitav naabertugijaamale anda, RLC Blocs retransmission 5. Dimensioneeritava võrgu terminalide "Multislot" LLC data
Andmed edastatakse ajaliselt järjestikustes kaadrites, mis omakorda on jagatud ajapiludeks. Kaadrite ja ajapilude pikkused nendes kaadrites võivad olla erinevad vastavalt tugijaama poolt valitule. See võimaldab efektiivsemalt toimida aktiivsetel ühendustel ja tagada selliselt ühenduse nõutava kvaliteedi. 802.16 kasutab ühendusega edastust. Iga ühendust iseloomustatakse teatud kvaliteediomadustega, mida arvestatakse ühenduse juhtimisel. Vajaduse korral esitab abonentjaam tugijaamale taotluse parameetrite muutmiseks. Kasutatakse nelja erinevat kvaliteedinõuet: · püsiva bitikiiruse tagamine · saatele kutsumine reaalajas 7 · saatele kutsumine mittereaalajas · parim võimalik Ühenduse juhtimiseks vahetavad abonentjaam ja tugijaam omavahel pidevalt juhtimispakette. Vigade parandamiseks on ette nähtud korduvsaatmise võimalus (ARQ)
Andmed edastatakse ajaliselt järjestikustes kaadrites, mis omakorda on jagatud ajapiludeks. Kaadrite ja ajapilude pikkused nendes kaadrites võivad olla erinevad vastavalt tugijaama poolt valitule. See võimaldab efektiivsemalt toimida aktiivsetel ühendustel ja tagada selliselt ühenduse nõutava kvaliteedi. 802.16 kasutab ühendusega edastust. Iga ühendust iseloomustatakse teatud kvaliteediomadustega, mida arvestatakse ühenduse juhtimisel. Vajaduse korral esitab abonentjaam tugijaamale taotluse parameetrite muutmiseks. Kasutatakse nelja erinevat kvaliteedinõuet: · püsiva bitikiiruse tagamine · saatele kutsumine reaalajas 7 · saatele kutsumine mittereaalajas · parim võimalik Ühenduse juhtimiseks vahetavad abonentjaam ja tugijaam omavahel pidevalt juhtimispakette. Vigade parandamiseks on ette nähtud korduvsaatmise võimalus (ARQ)
teinekord vaid minutiks või paariks, mille jooksul sidet luua ei jõua. Et neist piirangutest üle saada, leiutasid Suurbritannia hülgeuurijad eriotstarbelise kaugjälgimisseadme, nn. Fastloc'i GPS-vastuvõtja. Kui aparaat hülge seljal veepinnale jõuab, suudab see vaid mõnekümne millisekundi jooksul taevalaotuse ,,pildistada" ning nähtud navigatsioonisatelliitide asukohad kodeeritult maapealsele tugijaamale edastada. Erinevalt tavalisest GPS-seadmest ei arvuta see seade oma asukohta ise: seda teeb saadetud pildi põhjal juba teadlase laboratooriumis surisev arvuti, kel aega ja elektrit piisavalt. Tunduvalt on täiustatud ka mobiiltelefoni. Ühendatuna väikese arvutiga, suudab kogu see seirekomplekt töötada laadimata ligi aasta. Kui saadud elektrooniline seade valada õhuvabalt
suhtes noudmised laiuseid kanaleid ja modulatsioon FSK ,seevastu GSM kasutab TDMA TDMA puhul on oluline ka signaali ajastamine ,et (aegpoordust) oige kliendi 200kHz kanaleid ja PSK modulatsiooni. Voib andmed jouaksid temale moeldud (reserveeritud) arvata ,et kuna GSM ajapiludesse. kasutab TDMA poordusviisi ja laiemaid kanaleid Koige efektiivsem on olla tugijaamale lahedal. siis GSM suudab Kui aga kasutaja on kaugel tugijaamast siis teenindada hulga rohkem kliente kui NMT levikeskkonna standard. hairete ja signaali norkuse tottu ning ka signaali Tuumvõrk ja tugijaamad levimise GSM vorgu arhitektuur. Koik tugijaamad BTS on tottu (votab aega) tugijaamast kaugel asuva uhendatud keskse kliendi ajapilud
Terminalide töökaugus tugijaamast võib ulatuda 300 meetrini. Ühendades samasse võrku mitu tugijaama, on võimalik tegevusraadiust märgatavalt suurendada. Seejuures toimub termina- lide ümberlülitus teisele tugijaamale automaatselt. Andmeedastuskiirus sõltub terminali ja tugi- jaama vahelisest kaugusest ning võib ulatuda kuni 11 Mb/s. Raadioterminali eelised tulevad esile süsteemis, mis vajab andmetöötlust reaalajas. Juhtmeta vöötkoodilugeja puhul on tegemist seadmega, mis on varustatud ekraaniga info
annaabi.ee 
