2. Rühmaline stiil igale silbile vastab 1-4 nooti, noodikirjas vastab igale heligrupile üks noodimärk ehk neuma (antifoonides) 3. Kaunistatud stiil tähtsamad silbid ja sõnalõpud on kaunistatud pikkade vokaliiside ehk melismidega (alleluia-laulud) Keskaegse muusika helilaadid kujunesid 8-laadisüsteemiks. Keskaegses süsteemis on vaid 4 põhilaadi, mis ehitatakse üles helidelt d, e, f, g. Igal laadil on 2 tugiheli: 1. Finalis alati lõpuheliks Põhi-ja kõrvallaadil ühine. 2. Tenor domineeriv heli. See on mõneti võrreldav dominandiga. Põhi-ja kõrvallaadil erinev. Keskaegsete helilaadide hulgas pole mazoori ja minoori. Nad ei tunne ka kõrgendusi ega madaldusi. Ainus muutuv heli on b, mis esineb ka madaldusega. Varaseimad noodikirja näited on meieni jõudnud 8.- 9.sajandil. Noodimärkidena kasutati neumasid, mis ei tähista mitte
hääl, mis liikus madalamale kvardi/kvindi võrra 2 Melismaatiline ehk kaunistatud organum 3 Vaba organum, kus hääled liiguvad vabalt Esimene muusikaline koolkond: Pariisi Notre-Dame'i koolkond: Leoninus -kahehäälsed -ülemine hääl liikuv, alumine jääb varju -pikad ja lühikesed noodiväärtused -sarnaneb ilmaliku tantsulauluga -melismaatilised Perotinuse -kolme-ja neljahäälsed -alumine hääl veel aeglasem-> pikk - tugiheli - pillisaadet võis kasutada 13.sajandil võetakse kasutusele motett (kirikumuusika zanr, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti), et ilmestada liturgilist muusikat Peagi motett täiustus ning selles võis olla: häälte rütm erinev erinevate sõnadega tekst erinevas häältes häälte tekstid võisid olla erinevates keeltes ja erineva sisuga (vaimuliku ja ilmaliku sisuga tekst).
kaunistatud stiilis responsooriumid, mis on algselt olnud koorirefrääniga ekstaatilised soololaulud.(solisti ja koori vaheldumine) Kõik eelnimetatud laulutüübid liigituvad kolme laulmisstiili alla: silbiline stiil, rühmaline stiil ja kaunistatud stiil. Keskaegse muusika helilaadid kujunesid mitme sajandi jooksul 8-laadisüsteemiks, kus laadide nimed langevad küll ühte vanakreeka omadega, kuid nende vastavad heliread on täiesti erinevad.4 põhilaadi ja igal laadil on kaks tugiheli: finalis ja tenor. Pole loomulikku mazoori ja minoori, ei tunne ka helide kõrgendusi ja madaldusi. Vajadus noodikirja järele tekkis alles 8 sajandil. Noodimärkidena kasutati neumasid, mis ei tähista mitte üksikut heli, vaid 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. Troop-traditsiooniliste tekstide vaba laiendamine. Liturgiline draama -teatraalne stseen jumalateenistuses, kus kanti lauldes ette selle püha juurde kuuluv ja poeetiliselt töödeldud piiblilõik.
Keskaegsed neumad Helilaadid keskaegses muusikas Keskajal võeti kasutusele Vana-Kreeka muusikas kasutatud helilaadid, kuid keskajal helilaadide arv kasvas kaheksani. Nendest neli olid põhihelilaadid ja neli kõrvalhelilaadid. Keskaja põhihelilaadideks olid: 1) dooria - ehitati üles RE astmelt e. D-st 2) früügia - ehitati üles MI astmelt e. E-st 3) lüüdia - ehitati üles FA astmelt e. F-st 4) miksolüüdia - ehitati üles SOL astmelt e. G-st Igal helilaadil on kaks tugiheli: 1 - finalis e. toonika 2 - tenor e. dominant 16. saj. rahvuslikus muusikas kujunesid välja tänapäeval kasutusel olevad mazoor ja minoor helilaad. Pillid. Heliloojad PILLID Keskajal lauldi enamasti Araabia päritolu pillide - fiidel, rebekk, harf, põikflööt, käsitrumm, tamburiin - saatel, kuid keskajal said tuule tiibadesse mitmed tänapäeval tuntud ja armastatud muusikainstrumendid: orel, flööt, viiul. HELILOOJAD
ühesuurused. Õiget pole, häälestus sõltub interpreedist. Helireas nähakse laadi materjaalset kandjat, iga aste laadis täidab talle eriomast funktsioonist(T,D). Peamiseks seaduspärauseks dominandi lahenemine toonikasse. Loomuliku maz.puhul kolm hierarhilist taset:T, T kaks ülemist heli e.kolmas ja viies, ülejäänud helid(altereeritud helid lähevad neljanda taseme alla). Hierarhia on Lääne muusika seaduspärasus. Eesti regilaulus võib helirida koosneda vaid 3-4st noodist. Vaid üks tugiheli, funktsionaased suhted nõrgemad. 6. Kuulmisillusioonid e -paradoksid. Kas paradoksid on ,,tajuvead" või on nad vaadeldavad objektiivsetes kategooriates nn positivistlikult aluselt? Kuulmis- ja nägemisparadokside vahelised paralleelid. Nägemisparadoksid Hollandi graafiku Maurits Cornelis Escheri (1898-1972) loomingus. Näiteid kuulmisparadoksidest: lõpmatult tõusva või laskuva kõrgusega helid; helid,
annaabi.ee 
