....................................................11 4.6 Puitvarda koormuse "F" suurim lubatud väärtus, kui d = 2 cm......................................11 4.7 Tarindile lubatav suurim koormus F...............................................................................11 5. Tugevuskontroll....................................................................................................................12 5.1 Puitvarda tugevustegur....................................................................................................12 6. Trossi nimipindala ja pikkuse muutus...................................................................................13 7. Järeldus..................................................................................................................................14
4. Arvutada tarindile lubatav koormus täiskilonjuutonites. Tarandile lubatav koormus F on juba arvutaud F 0,95kN 5. Arvutada komponentide tugevusvarutegurid ja kontrollida tugevust 40,8 Terastrossi tugevusvarutegur || = 5,998 6 6, nii suure varuteguri puhul võib 0,957,16 öelda, et tugevus on tagatud. 801060,032 Puitvarda tugevustegur || = 9,47 6, puitvarda tugevus on tagatud, ehk 0,956,281034 liialtki suure varuga (tulenevalt ümardustest). 2,7 cm läbimõõdu ja 2,46kN jõu F puhul oleks puitvarda tugevusvarutegur 6. 6.Formuleerida vastus Antud tarindile lubatav koormus on 0,95 kN ja puitvarda diameeter 3 cm, nii on tagatud trossile ja puitvardale nõutav tugevusvarutegur.
Katendi tugevusarvutus Õppeaines: Teede projekteerimine I Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI-41 Üliõpilane: V.Aasamets Kontrollis: O. Raid Tallinn 2009 Lähteandmed: Tee klass: 3 Emin=160Mpa (vt. T13.2) Tugevustegur Ktt=0,94 (vt. T6.1) Katendi töökindlustegur Ktk=0,9 (vt. T6.1) Pinnase niiskuse normhälbe tegur t=1,32 (vt. L1. T4) Pinnase niiskuse variatsioonitegur v=0,1 (vt. L1. T4) Normkoormaks A-grupi veoauto V 2 :p=0,6Mpa, d=37cm (vt. T9.1) Ennustuslik koormussagedus katendi kasutusaja lõpuks Q=1200 V1/ööpäevas Tee asetseb 3. niiskuspiirkonnas (vt. Lisa L1.T1) Muldkeha pinnas: kerge saviliiv Pinnasevee tase teekatte pealt h=1,5m
Lõik on remonti vajav: katend on ebatasane ja auklik, esinevad piki- ja põikipraod. Siiski liiklusvoolu ja liiklusohutust arvestades on sõlmed ebarahuldavas olukorras. Mitmetel kohtadel on näha ka võrkpragusid, ära vajumisi ja pikiroopaid. 8 9 8. KATENDI TUGEVUSARVUTUS 8.1 Lähteandmed: 1. Tee klass: III; 2. Emin = 180 MPa (vt. T 13.2 Elastsete teekatendite projekteerimise juhendis); 3. Tugevustegur Ktt = 0,94 (vt. T6.1 Elastsete teekatendite projekteerimise juhendis); 4. Katendi töökindlustegur Ktk = 0,9 (vt. T6.1 Elastsete teekatendite projekteerimise juhendis); 5. Normhälbetegur t = 1,32 (vt. L1.T4 Elastsete teekatendite projekteerimise juhendis); 6. Variatsioonitegur v = 0,1(vt. L1.T4 Elastsete teekatendite projekteerimise juhendis); 7. Normkoormuseks on A tüüpi veoauto V1. Arvutusveok V1 veoauto, buss või troll, mõni
KATENDI ARVUTUS - KAP v2.0 Projekt tee Pinnas: A - kerge saviliiv Arvutusliku koormuse Koormussagedus: 1500 Tugevustegur: Niiskuspaikkond: 2, niiske liik: Veoauto A normtelge ööp/rajale 1,00 Summaarne parandus suhtelisele Ratta jälje läbimõõt: 37 cm Töökindlustegur: 0,95 Maantee klass: 2 niiskusele: -0,02 L1.T3 p1+p5; - Erisurve kattele: 0,6 MPa
KATENDI ARVUTUS - KAP v2.0 Projekt tee Pinnas: A - kerge saviliiv Arvutusliku koormuse Koormussagedus: 1500 Tugevustegur: Niiskuspaikkond: 2, niiske liik: Veoauto A normtelge ööp/rajale 1,00 Summaarne parandus suhtelisele Ratta jälje läbimõõt: 37 cm Töökindlustegur: 0,95 Maantee klass: 2 niiskusele: -0,02 L1.T3 p1+p5; - Erisurve kattele: 0,6 MPa
trossi/otsa liigile tabeli järgi või valemi: väljastanud arsti nõudmisel läbib laevapere (tavaliselt 3). Konteinerid peavad olema pealt päästerõngas ,samaaegselt peab teisi laeval P=10kd2(N) liige ennetähtaegse tervisekontrolli, kui on suletavad ja prügi antakse ära sadamates. Prügi viibivaid inimesi sellest teavitama,võimalikult k-tugevustegur tabelist põhjendatud kahtlusi laevapere liikme põletamise, merel üle paarda heitmise ja kiiresti peab teavitama vahitüürimeest kas siis d-trossi diameeter. tervisliku seisundi mittevastavuse suhtes tööks sadamas äraandmise kohta tehakse sissekanne telefoni teel või ise kiiresti roolikambrisse
Seda võib teha nii, et osa koormuse voolust saata juhtmähisesse, aga sel juhul sisend ja väljund ahelad on omavahel elektriliselt ühendatud. Sellepärast ts-e koostamisel kasutatakse ts mähist, kuhu antakse osa koormuse voolust. Ja kui selle mähisega südamikud magneeditakse samas suunas, kui juhtmähis, siis tekib pos.ts, kui vastassuunas, siis neg.ts. Kuna magnetvõimendit juhitakse alalisvooluga aga Ik on vahelduvvool, siis tuleb Ik enne ts ahela kasutamist alaldada. (joonis) - ts tugevustegur, R - sellega reguleeritakse -t. Kts=K/1K. Kts=Ik/Ij. Kui K1, siis Kts=K/1-K , kui K=0 ja Kts läheb negatiivsemaks, sellega võimendi kaotab oma stabiilsuse ja läheb relee reziimi ja töötab kontaktivaba releena. Dioodi sild väljundvoolu IK alaldamiseks. Puudus: võib kommuteerida ainult ühte ahelat. Pneumaatilised võimendid. 1 membraanisõlm 2 kuulklapp Toiterõhk antakse kambrisse A. Sisendrõhk antakse kambrisse D.
6.2 LIINITARVIKUTE JA ISOLAATORKOMPLEKTIDE TUGEVUS Õhuliini tarvikud tuleb valida nii, et oleks täidetud sätestatud mehaanilised arvutuslikud nõuded. Tarvikute ja isolaatorkomplektide mehaanilise vastupidavuse tingimus: S pur Spur ≥ γM Snorm või ≥ Snorm γM Spur − tarviku purustav jõud Snorm − tarvikule mõjuv normkoormus γM − osavarutegur (EEE-s − tugevustegur) Normkoormus kandeisolaatorkomplekti elementidele: • normaaltalitluses − jäitega kaetud juhtme kaalu (γ3·A·lt) ja isolaatori kaalu summa • avariitalitluses − tõmbejõud TK av juhtmes (vt p 4.5) juhtme katkemisel külgnevas visangus Normkoormuseks pingutusisolaatorkomplekti elementidele, samuti tõirisolaatoritele, tõiradele ja konksudele on maksimaalne tõmbejõud juhtmes (leitakse juhtmete arvutusel).
Ja kui selle mähisega südamikud magneeditakse samas suunas, kui juhtmähis, siis tekib pos.ts, kui vastassuunas, siis neg.ts. Kuna magnetvõimendit juhitakse alalisvooluga aga Ik on vahelduvvool, siis tuleb Ik enne ts ahela kasutamist alaldada. (joonis) - ts tugevustegur, R- sellega reguleeritakse -t. Kts=K/1±K. Kts=Ik/Ij. Kui K1, siis Kts=K/1-K , kui K=0 ja Kts läheb negatiivsemaks, sellega võimendi kaotab oma stabiilsuse ja läheb relee reziimi ja töötab kontaktivaba releena. Dioodi sild väljundvoolu IK alaldamiseks. Puudus: võib kommuteerida ainult ühte ahelat.
annaabi.ee 
