tugevusarvutus. 6) Konstruktiivsed ja tehnoloogilised kihid Katendi konstruktiivseisse ja kui see on võimalik, siis ka tehnoloogilistesse kihtidesse tuleb ehitusmaterjalid paigutada selliselt, et tugevamad, ilmastiku- ning kulumiskindlad asetseksid katendi ülakihtides; kõige tugevamad katte ülakihis, mis on vahetus kokkupuutes auto- ja veokiratastega. Konstruktiivsed kihid on need, millede paksus määratakse või kontrollitakse tugevusarvutusega. Nende olemasolu on vajalik katendi tugevuse või külmakindluse tagamiseks. Konstruktiivsetele kihtidele, sõltuvalt suurimast teramõõdust ja tihendamisvõimalustest, on kehtestatud minimaalsed paksused. Tehnoloogilised kihid on need, mis tugevusarvutuslikult ega katendi külmakindluse jaoks pole vajalikud, kuid mille olemasolu tingivad mitmesugused tehnoloogiliseld kaalutlused, mis võivad alles ilmneda ehitamise ajal, olenevalt ilmastikust ja aastaajast. Nende kihtide materjalide
· Katendi konstruktiivseisse ja kui see on võimalik, siis ka tehnoloogilistesse kihtidesse, tuleb ehitusmaterjalid paigutada selliselt, et tugevamad, ilmastiku- ning kulumiskindlad asetseksid katendi ülakihtides; kõige tugevamad katte ülakihis, mis on vahetus kokkupuutes auto- ja veokiratastega. Igas järgmises kihis allpool aga paikneksid nõrgemad, vähesema ilmastiku- ja kulumiskindlusega materjalid. · Konstruktiivsed kihid on need, millede paksus määratakse või kontrollitakse tugevusarvutusega. Nende olemasolu on vajalik katendi tugevuse või külmakindluse tagamiseks. · Konstruktiivsetele kihtidele, sõltuvalt suurimast teramõõdust ja tihendamisvõimalustest, on kehtestatud minimaalsed paksused. · Tehnoloogilised kihid on need, mis tugevusarvutuslikult ega katendi külmakindluse jaoks pole vajalikud, kuid mille olemasolu tingivad mitmesugused tehnoloogilised kaalutlused, mis võivad alles ilmneda ehitamise ajal, olenevalt ilmastikust ja aastaajast. · Tehnoloogiliste kihtide:
kokkupuutes auto- ja veokiratastega. Igas järgmises kihis allpool aga paikneksid nõrgemad, vähesema ilmastiku- ja kulumiskindlusega materjalid. Konstruktiivne kiht, mis asetseb pinnasel, (tavaliselt) dreenkiht, peab olema mulde pinnasest paremate tugevusomadustega. Reeglina ei tohi tugevad ja nõrgad ehitusmaterjalid olla katendis vaheldumisi. 24) Katendi konstruktiivsed ja tehnoloogilised kihid, dreenikiht · Konstruktiivsed kihid on need, millede paksus määratakse või kontrollitakse tugevusarvutusega. Nende olemasolu on vajalik katendi tugevuse või külmakindluse tagamiseks. · Konstruktiivsetele kihtidele, sõltuvalt suurimast teramõõdust ja tihendamisvõimalustest, on kehtestatud minimaalsed paksused. Dreenkiht olles katendi kõige alumisem osa, on samaaegselt madaldrenaaziks, mille peamiseks ülesandeks on ülaltpoolt , s.o läbi katte ja aluse imbuva sademetevee eemaldamine muldkeha nõlvadele, kust see valgub veeviimaritesse või filtreerub teemaa pinnasesse.
deformatsioonile plastne deformatsioon. Sel juhul on purunemistsüklite arv oluliselt väiksem kui ainult elastsel deformeerumisel. Metalli purunemist korduval elastsoplastsel deformeerumisel nim elastoplastseks väsimuseks. Metalli purustamiseks piisab kümnekorrast tsüklist. 3. Konstruktsiooni tugevusarvutus. Kasutamise käigus konstruktsiooni koormatase. Lihtkoormamine – kõik rakendatavad jõud kasvavad samaaegselt ja on võrdelised ühe parameetriga F. Tugevusarvutusega taotletakse koormuse ohutust konstruktsioonile. Koormuse ohutuse saab mõõta varuteguriga S, S=Fdam/F (F – konstruktsioonile mõjuv koormus, Fdam ohtlik koormus). Varutegur näitab, mitu korda võiks koormust suurendada, enne kui tekib konstruktsiooni ohtlik seisund. Piisava ohutuse saavutamiseks peab olemas rahuldatud konstruktsiooni tugevustingimus, mis väljendab mõtet, et tegelik varutegur ei tohi olla väiksem vajalikust ehk nimivarutegurist. Valitakse kogemuslikult,
Pikiarmatuuri u ¨lekattej¨ atku kohal paigaldan v¨ahemalt 3 p~oikarmatuuri. 6 Vundamendi arvutus 6.1 Koormused vundamendile Vundamendi kui raudbetoonelemendi tugevusarvutusel sellele m~ojuv arvutuskoormus on v~ordne esimese korruse postis m~ ojuva arvutusliku survej~ouga: FSd = NEd,I = 2339, 2kN (316) Pinnase tugevusarvutusega m¨a¨aratava vundamenditalla vajaliku pindala leidmisel tuleb ar- vutuskoormus arvutada kasutades eelmisest erinevaid osavarutegureid: g = 1, 0 ja q = 1, 3. Leian nende osavaruteguritega arvutusliku survej~ou vundamenditaldmikule: FEd = 1, 0 · (3 · 116, 8 + 10, 8 + 19, 2 + 20, 2) + 1, 3 · 3 · 415, 2 = 2020kN (317) 6.2 Vundamendi talla m~ o~otmete m¨ a¨ aramine
19 Liistliide sisaldab palju mõõtmeid ahelas ning koostu projekteerimisel tuleb tingimata arvestada erinevate tingimustega. Liistu ristlõige on seotud võlli läbimõõduga ning antud soovitused mõõtmetele. Liistu pikkus valitakse soovitavalt standardreast ja kontrollitakse tugevusarvutusega, peamiselt muljumisele. Liistu materjaliks tavaliselt teras tõmbetugevusega vähemalt 590 MPa. Rummu pikkus võetakse 8 kuni 10 mm liistust pikem st liist ei ulatu rummust välja. Kui arvutuste tulemusel osutub rummu pikkus 1,5d suuremaks, tuleb kaaluda kahe liistu kasutamist või kasutada nuutliidet või pressistu. Liistude mõõtmed on normitud kuid tuleb arvestada, et erinevates rahvustandartites on erinevused.
annaabi.ee 
