hakkavad omapead majandama. Miks seda vaja on? Sest praegu on Eesti täis inimesi, kellel puudub igasugune arusaam, misasi see raha on ja kust raha tuleb. Minu väga lähedane inimene sai hiljuti päranduseks väikese korteri. Korter oli üsna heas korras ning ta lasi ainult vana mööbli välja viia, vahetas tapeedid ära, pani uued liistud ja laminaatparketi ning tegi veel mõningaid pisi asju. Sai täiesti tavalise viisaka tudengikorteri. Selle üüris ta välja turuhinnast paarkümmend eurot soodsamalt. Üürnike vahel sai tänu sellele lausa valida ja paar päeva pärast kuulutuse ülespanekut kolisid tema korterisse kaks väga toredat noormeest. Ainsana on tema otsust korter remontida ja enda valitud üürnikule anda mõistnud tema ema, kes on eluaeg raamatupidajana töötanud. Kõik, kaasa arvatud tema enda elukaaslane, olid hämmingus - sa ei müügi korterid? ,,Aga kui sa korteri maha müüksid, saaks kohe reisile
lastekirjanikuna, raamatuga "Lendav maailm"(1935), mida auhinnati kirjastuse "Loodus" lastekirjanduse võistlusel. Järgnesid auhinnatud lasteraamatud "Sinine liblikas" (1936), "Semud" (1936) ja "Sellid" (1938). Need raamatud, õigemini nende eest saadud raha avasid tee Tartu Ülikooli. Karl Ristikivi Tartu-periood kestis napilt seitse aastat. Ta astus ülikooli 1936. aastal ja valis erialaks geograafia. Esialgu leidis ta tudengikorteri Narva tänaval, mille üüris kaasüliõpilasega kahe peale. 1940. aasta sügisel läks ta, ikka kahekesi, sest nii oli odavam, üüriliseks Tähtvere linnaossa, Hermanni tänava vastvalminud majja. Küllap oli üliõpilasaeg Karl Ristikivi elu õnnelikumaid aegu. Õppimisvõimaluse kõrval tõi see aeg häid sõpru eriti üliõpilasseltsist "Veljesto", mille liikmeks ta astus esimesel ülikoolisügisel. 1938. aastal saabus tõeline kirjanduslik tunnustus.
näkkuvaatamise ideest. Esimese tõelise tunnustuse saavutas Ristikivi lastekirjanikuna, raamatuga "Lendav maailm"(1935), mida auhinnati kirjastuse "Loodus" lastekirjanduse võistlusel. Järgnesid auhinnatud lasteraamatud "Sinine liblikas" (1936), "Semud" (1936) ja "Sellid" (1938). Need raamatud, õigemini nende eest saadud raha avasid tee Tartu Ülikooli. Karl Ristikivi Tartu-periood kestis napilt seitse aastat. Ta astus ülikooli 1936. aastal ja valis erialaks geograafia. Esialgu leidis ta tudengikorteri Narva tänaval, mille üüris kaasüliõpilasega kahe peale. 1940. aasta sügisel läks ta, Karl Ristikivi 1930. aastatel ikka kahekesi, sest nii oli odavam, üüriliseks Tähtvere linnaossa, Hermanni tänava vastvalminud majja. Küllap oli üliõpilasaeg Karl Ristikivi elu õnnelikumaid aegu. Õppimisvõimaluse kõrval tõi see aeg häid sõpru eriti üliõpilasseltsist "Veljesto", mille liikmeks ta astus esimesel ülikoolisügisel. 1938
Perekonnauurimused olnud on enamasti sotsioloogilised, sotsiaalpoliitilised või psühholoogi- lised. Perekonda on traditsiooniliselt käsitletud ka regiooni vaatenurgast. Perekonna määratlemise katsed Sotsiaalseadusandluses on sageli lähtutud nn külmkapiteooriast: perekonda kuuluvad samasse majapidamisse kuuluvad inimesed ehk need, kes käivad ühe ja sama külmkapi kallal. Siiski näiteks ühes majapidamises ilma vanemateta elavad õed-vennad või tudengikorteri elanikud ei moodusta perekonda. Sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi perekonna määratlemise töörühma memorandumis soovitatakse, ei pereliikmeteks võiks pidada abielus või vabaabielus olevaid ühises majapidamises elavaid inimesi ja kõiki nende kuni 18-aastaseid lapsi, kelle eest hoolitseb ja keda peab ühel vähemalt üks abikaasadest või elukaaslasest. Praktikas tundub mõte, et 18-aastaseks saanud last enam perekonda hulka ei loeta, siiski mittemõistetav. Uuspere
Perekonnauurimused olnud on enamasti sotsioloogilised, sotsiaalpoliitilised või psühholoogi- lised. Perekonda on traditsiooniliselt käsitletud ka regiooni vaatenurgast. Perekonna määratlemise katsed Sotsiaalseadusandluses on sageli lähtutud nn külmkapiteooriast: perekonda kuuluvad samasse majapidamisse kuuluvad inimesed ehk need, kes käivad ühe ja sama külmkapi kallal. Siiski näiteks ühes majapidamises ilma vanemateta elavad õed-vennad või tudengikorteri elanikud ei moodusta perekonda. Sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi perekonna määratlemise töörühma memorandumis soovitatakse, ei pereliikmeteks võiks pidada abielus või vabaabielus olevaid ühises majapidamises elavaid inimesi ja kõiki nende kuni 18-aastaseid lapsi, kelle eest hoolitseb ja keda peab ühel vähemalt üks abikaasadest või elukaaslasest. Praktikas tundub mõte, et 18- aastaseks saanud last enam perekonda hulka ei loeta, siiski mittemõistetav. Uuspere
annaabi.ee 
