teadmiste rakendamisel õigussüsteemi, lisaks võib olla eksperdil kogemusi praktikas. Kohtupsühhiaatriaeksperdi tööülesannete hulka ei kuulu patsiendile teraapia või ravi ostutamine, vaid objektiivse hinnangu andmine patsiendi seisundi kohta, mida kasutatakse hiljem kohtuekspertiisi käigus. Töö eksperdina algab õppimisest, enne kui saab diagnoosida inimesi tuleb läbida arstiteaduskond. Näiteks Tartu Ülikoolis peab tudeerima 6 aastat ,et läbida üldmeditsiiniline õppekava. Sellele järgneb 4-aastane residentuur, mis on spetsialiseeritud psühhiaatriale. Lisaks tuleb läbida veel kohtupsühhiaatriale keskendunud lisaõpe. Suurbritannias tuleb läbida lisaks üldisele arstiteaduskonnale veel 3-aastane erialane koolitus, mis valmistab eksperti ette tõeliseks tööks. Samas Jaapanis on vaja riigi väljastatud sertifikaati, mis lubab teha taolist tööd.
KARL JASPERS 1883 1969 Elulugu Sündinud Põhja-Saksamaal, Oldenburgis. Ta oli varasest peale huvitatud filosoofiast, kuid kuna ta isa oli jurist asus ta ülikoolis õppima õigusteadust. Peaaegu koheselt vahetas Jaspers aga eriala ning asus tudeerima meditsiini. Pärast meditsiinikooli lõpetamist 1909. aastal suundus Jaspers tööle Heidelbergi psühhiaatriahaiglasse. 1913. aastal sai Jaspers ajutise psühholoogialektori koha Heidelbergi Ülikoolis. Umbes 40-aastaselt hakkas ta uuesti tegelema filosoofiaga, misjärel sai temast tunnustatud filosoof nii Saksamaal kui kogu Euroopas. 2. Maailmasõja ajal pidi ta loobuma oma õpetaja ametist kuna ta naine oli juut. 1948
Mari ja Edda abielu Eestist pärit neiu Mari kolis peale gümnaasiumi lõppu Hollandisse, asudes tudeerima Amsterdami ülikooli. Ülikoolis kohtus Mari hollandlanna Eddaga, kellega tal armusuhe tekkis, ent Mari vanemad olid säärase suhte vastu. Peale ülikooli lõppu Mari ja Edda abielluvad, aasta pärast kolib paar Eestisse, esialgu kolmeks aastaks. Juba kooselu teisel aastal avasid Edda ja Mari endale ühise pangakonto, millele kogutud raha eest ostsid neiud endale Eestisse kolides Tallinnasse korteri. Kuna ostu-müügilepingu sõlmimise hetkel viibis Edda komandeeringus
mis on kõige parem osa leivast, kord jooksis, süli krõbedat täis, koguni teeneka ajalooõpetaja pikali, ise ei pannud tähelegi. «Ma pidin päris palju leiba varastama, klassis oli palju neid, kes seda hea meelega mugisid, aga keegi ei olnud valmis sellist avantüüri enda peale võtma,» meenutab Contra. Hilisem koolitee jäi Contral lünklikuks: 1992. aastal ei pääsenud ta Tartusse eesti keelt ja kirjandust tudeerima, 1995 otsustati Viljandis, et see mees näitlejaks ei passi. Üheksakümnendad 8. märtsil 1992 tegi muidu koduaresti määratud abiturient Konnula näo, et läheb niisama korraks välja. Ülejäänud kodakondsed olid keskendunud Ruth Merila missiks valimisele ega pannud tükk aega tähele, et perepoja õuesolek aina pikemaks venib. Contra, kummisäärikud jalas, marssis aga Antslasse peole, kus kassette popimate lugudega keris Antsla keskkooli vilistlane Vahur Kersna.
* - Indrek käis Vargamäel ringi, kohtus Pearuga, rääkisid juttu, Pearu seletas Indrekule kuidas rehenutti peab ja et tahab jälle maad kuivendada, et hea mets saaks kasvada - veel teinekord kohtus Indrek Pearuga vallamajas, kirjutaja juures, Pearu rääkis Indrekule, kuidas kõrtsis ütles ta Andresele, et ta saatis ühe poja kroonuküna närima ja teise linna hobusevargaks õppima, kuid Andres vastas, et Indrek ei läinud mitte hobusevargaks õppima, vaid tõde ja õigust tudeerima, ja nüüd kuis Indrek tuli tagasi Vargamäele perele külla ja Pearule hüüdis: „Tere, teisepere isa!“, siis tekitas see Pearus halva tunde, et nii Mäe Andrese poja kohta tookord seal kõrtsis öelnud oli, veel meenutas Pearule see hüüe Krõõda ilusat ja heledat häält * - Indrek läks ka ristiisale, Hundipalu Tiidule külla - rääkisid juttu XIX - Indreku linane särk oli kulunud, ema lubas varutud linast uue teha, Liine kuulis seda pealt,
Juba 23. aastal hakkas ta kirjutama ,,Jevgeni Oneginit", mis on teist tüüpi teos. Tavaliselt lõpetas Puskin oma teosed väga kiiresti. Oneginiga tegeles ta u 7 aastat. 1833. aastal täiendas ta seda teksti. See tekst näitab, et Puskini romantistlik periood on ammu seljataga. Mihhailovskoje on juba Puskini loomingu küps periood, ta hakkab huvituma rahvaluulest. Ta hakkas seda teadlikult koguma ja üles kirjutama. Teda huvitab ka rahvalik kõnemaneer ja ajalugu. Ta hakkab tudeerima Karamzini teost ,,Venemaa ajalugu". Ta on seda juba lugenud pärast lütseumi lõpetamist, aga just Mihhailovskojes hakkas ta seda põhjalikumalt uurima. Suur probleem seisneb selles, mis paneb ajaloo käima kas selleks on suurkujud või rahvas? Nii sündiski ,,Boriss Godunov", mis tegelikult näitas Puskinit kui väga sügavat Shakespeare'i tundjat. Lõuna perioodil hakkas ta õppima inglise keelt. Ta pani pr-keelse tõlke ja inglisekeelse originaali kõrvuti ning hakkas seda tõlkima
poja kroonuküna närima ja teise linna hobusevargaks õppima, -- sinu nimelt, sest sinust pidi kool tegema hobusevarga. Lisasin talle veel juure, et meil ongi hobusevarastest nappus käes, sest Vargamäelt pole veel ühtegi hoost varastud. Ja kas sa tead, mis vana Andres, see nuabrimees ja sinu kallis isa, mulle terve kõrtsi ees ütles? Tema ütles, et sina oled linna läind mitte hobusevargaks õppima, vaid tõde ja õigust tudeerima. Ning kui sa nüüd kevadel mööda minu krunti tulid, sest ma nägin, et sa tulid, ja ära arva, et ma mitte ei näind, tulid, saapad näpus ja püksid üles kearitud, sest sa oled ju nüüd nagu saks, tulid ja teise peoga kiskusid lehti, ning viskasid kruavi, nõnda sa tegid, kui sa mööda minu krunti tulid. Ja ma ütlesin iseendale seal kruavikaldal seistes, kui ma rehnutti pidasin ja päike nii soojasti paistis ja linnud laulsid ning