- päsmakesse suundub suhteliselt jäme toomaarteriool – arteriola - arteria segmentales afferens - arteria interlobares (püramiidide vahel) - päsmakesest väljub peenem viimaarteriool – arteriola efferens - arteria arcuatae (omavahel paralleelselt püramiidi põhimikul ja Nefronitoruke – tubulus nephroni külgedel) - algab kusepooluselt ja omab 3 lõiku - arteria interlobulares (sagarike säsikiirte vahel) - tubulus proximalis – pars contorta + pars recta - rr capsulares - tubulus intermedius – peenike ülejuhteosa; esineb linguna – pars Veenid
osa on neerusäsi; välimine ja püramiidide vahel olev teraline kiht on neerukoor (cortex). Neerukude: Koosneb suuremas osas nefronitest ja veresoontest. Nefron (nephronum): Neeru morfofunktsionaalne ühik – otsene uriini tootja. Nefroneid on kahes neerus kokku ca 1 milj. Nefroni osad: 1.Neerukehake (corpusculum renalis): jaguneb kaheks alaosaks: a) verekapillaride päsmake (glomerulus) ja b) päsmakese kapsel (capsula glomeruli) (ka Bowmani kapsel). 2.Nefronitoruke (tubulus nephroni): jaguneb kolmeks: a) lähem toruke, b)keskosa (ka Henle ling) ja c) kaugem toruke. Neeru vereringe: Neeruarteri harude harud muutuvad lõpuks püramiidide ümber kaarduvateks kaararteriteks, neist lähtuvad sagarikuarterid, nendest hargnevad toomasooned glomerulustesse. Pärast glomeruluse läbimist läheb veri viimasoontesse, mis hargnevad edasi kapillaarideks nefronitorukeste ümber. Kapillaaridest
Parema neeru ette jääb maks, parem käärsoolekoold ja 12 sõrmiksool; vasaku ette kõhunääre, magu, vasak käärsoolekood ja peensool. Neerusid katab sidekoeline kiht, seda omakorda paks rasvakiht. Neerude struktuurseks ühikuks on nefron (mõlemas kokku on 2-2,5 miljonit). Koosneb: algab keraja neerukehakesena, mis koosneb *veresoonte pähmakesest e. Malpighi kehakesest (filtratsioon) ja *teda ümbritsevast päsmasekihnust e. Bowmani kihnust; *Neerutoruke e. tubulus on nefroni teine peamine osa, õhukeste seintega toruke, mis algab päsmasekihnust ja suubub koos teiste tuubulustega ühisesse kogunemistorukesse (tagasiimendumine). Kogupikkus ~2-6 cm. Kogu pikkuses voodertatud ühekihilise epiteeliga. Tubulusel on 3 osa: * glomeruluse läheduses on pronksimaalne väänline neerutoruke *Henle ling U-kujuline neerusäsisse suunduv (iga 7-s ulatub sügavale säsisse)
Parema neeru ette jääb maks, parem käärsoolekoold ja 12sõrmiksool; vasaku ette kõhunääre, magu, vasak käärsoolekood ja peensool. Neerusid katab sidekoeline kiht, seda omakorda paks rasvakiht. Neerude struktuurseks ühikuks on nefron (mõlemas kokku on 2-2,5 miljonit). Koosneb: algab keraja neerukehakesena, mis koosneb *veresoonte pähmakesest e. Malpighi kehakesest (filtratsioon) ja *teda ümbritsevast päsmasekihnust e. Bowmani kihnust; *Neerutoruke e. tubulus on nefroni teine peamine osa, õhukeste seintega toruke, mis algab päsmasekihnust ja suubub koos teiste tuubulustega ühisesse kogunemistorukesse (tagasiimendumine). Kogupikkus ~2-6 cm. Kogu pikkuses voodertatud ühekihilise epiteeliga. Tulubusel on 3 osa: * glomeruluse läheduses on pronksimaalne väänline neerutoruke *Helene ling U-kujuline neerusäsisse suunduv (iga 7-s ulatub sügavale säsisse). Selle ülenev osa jõuab oma glomeruluse juurde ja muutub distaalseks
Püramiidide tipud moodustavad papillid, mis suubuvad neerukarikatesse. Neerukarikatest algavad uriini äravooluteed, mis ühinevad neeruvaagnaks. Neeruarter (a. renalis) lähtub mõlemalt poolelt kõhuaordi haruna. Hiiluse juures jaguneb neeruarter lõpparteriteks, nende otstes lõpeb ka neerukude. Neerudes on umbes 30% kehas ringlevast verest. Neerude mikrostruktuur Neeru funktsionaalseks üksuseks on nefron, mis koosneb neerukehakesest ehk päsmakestest (glomerulus) ja neerukanalitest (tubulus). Neerus on ligikaudu miljon neerukehakest, need asuvad neerukoores. Joonis 3.26. Neerude ehitus Uriini tootmine Esmasuriin tekib vere filtreerumisel neerukehakestest ja kujutab endast plasma valguvaba ultrafiltraati, mida toodetakse 180 liitrit ööpäevas. 84 Tagasiimendumine neerukanalitesse: 99 protsenti ultrafiltraadist imendub tagasi tubulaarsüsteemi. Täiskasvanud inimese lõplik uriinikogus on umbes 1,5 liitrit ööpäevas. Uriin
annaabi.ee 
