harjasääris rakkude glükoosi või muu ühendina. Lipiidid imenduvad lümfijuhasse, sealt verre.Valgud imenduvad aminohapetena. Imenduva veel rasvaslahustuvad vitamiinid ( ADEK) Toitainete lagundamine: Suus süsivesikud, C Magu valgud, P Peensool lipiidid, CLP Jämesool Algab jämesoole-umbsoole klapist. See on lihaseline. See takistab seedimatutel osakestel peensoolde tagasi minna.. Jämesoole peenehitus: Soolenäärmed, kus toodetakse lima. Näärmed on tubuloossed torujad, peamiselt karikrakud. Teatud määral imendub vesi, mineraalained, lühikeseahelalised rasvhapped. 20 40% välajheite kuivmassist on bakterid. Bakterid lagundavad seedimatuid taimseid produkte. Bakterid sooltes on anaeroobid, nt. soolekepike E. coli. Gaasid on CO2, N2, metaan; O2 tõrjutakse välja. Gaasid imenduvad tavaliselt verre, kuid võivad ka teisel kujul väljuda.
endokriinseteks (viimajuhad puuduvad). Eksokriinsete näärmete jaotus 1) Suhe pinnaepiteeli a. Endoepiteliaalsed näärmed (ühe- või mitmerakulised) b. Eksoepiteliaalsed näärmed, neid on enamik 2) Näärmerakkude kihtide arv sekretoorsel lõpposal a. Ühekihilise lõpposaga näärmed valdav osa b. Mitmekihilise lõpposaga näärmed näiteks rasunäärmed 3) Sekretoorsete lõpposade kuju a. Tubuloossed näärmed torukujuline b. Alveolaarsed näärmed põiekujuline c. Atsinoossed näärmed paksu seinaga põie kujuline d. Tubuloalveolaarsed ja tubuloatsinoossed näärmed 4) Viimajuhade hargnemise alusel a. Lihtnääre hargnemata viimajuha b. Hargnenud lihtnääre c. Liitnääre 4. loeng A. Arend 5) Sekretsiooni viis a)merokriinsed e. ekkriinsed näärmed eritis väljub rakust
- Eksokriinnäärmed - serooskest säilitasid viimajuha kaudu ühenduse lähtekohaga esineb rinna- või kõhukelmeõõnde suunatud pindadel, kus viimajuha hargnemise järgi liht- ja liitnäärmed sidekude (tela subserosa) on kaetud ühekihilise lameepiteeliga lõpposade kuju järgi tubuloossed ja alveolaarsed (mesonthelium) nõre koostise järgi seroos- , mukoos- ja seganäärmed mesoteeli sile ja niiske välispind võimaldab elunditel ilma suured seinavälised näärmed on sagarakujulise ehitusega ja koosnevad hõõrdumiseta teineteisel libiseda
muutuva kõhrega nimetatakse luustumistsooniks – epifüüsiplaadiks. Dünaamilise struktuuriga epifüsiplaadil saab eristada 4 tsooni: 1. Muutumatu hüalinne kõhr 2. Kõhrerakkude paljunemise tsoon 3. Kõhrerakkude sammaste tsoon 4. Kõhrerakkude lammutus- ja luu moodustumistsoon Luu enkondraalsed pikikasvu võib kaudselt võrrelda kõhre interstitsiaalse kasvuga. 3. Eksokriinsete näärmete jaotus lõpposa kuju alusel + näited esinemiskohast Tubuloossed (toruja kujuga lõpposad, näide - merokriinne higinääre), alveolaarsed (mulja kujuga avara valendikuga lõpposad, näide - alveolaarne higinääre) ja atsinoossed (muljas kitsa valendikuga lõpposad, näide - kõrvasüljenääre parootis) 4. Fibroblastide ehitus ja funktsioon Fibroblastid - sidekoe arvukaim rakuvorm , sünteesivad aineid, millest tekivad sidekoe kiud ja amorfne põhiaine. Moodustuvad embrüonaalses arengus mesenhüümirakkudest, hiljem tüvirakkudest
Näärmed jagunevad viimajuhade esinemise alusel: endokriinsed – sisesekretoorsed – viimajuhadeta, sekreet läheb vereringesse. Langerhansi saared pankreases. Glandulae endocrinae. eksokriinsed - välissekretoorsed – viimajuhad olemas. Glandulae exocrinae. Näärmerakkude kihtide arv sekretoorsetes lõpposades: * ühekihilise lõpposaga näärmed - valdav osa näärmetest * mitmekihilise lõpposaga näärmed - rasunäärmed Sekretoorsete lõpposade kuju järgi: * tubuloossed näärmed - toruja kujuga lõpposad * alveolaarsed näärmed - põisja kujuga lõpposad * atsinoossed näärmed - väliskujult põisjas, valendik väga kitsas * tubuloalveolaarsed ja tubuloatsinoossed näärmed Sekretsiooni viis: * merokriinsed näärmed - raku maht ei muutu, enamik higinäärmed * apokriinsed näärmed - rakumaht muutub väiksemaks, apokriinsed higinäärmed * holokriinsed näärmed - kogu rakk läheb sekreediks, rasunäärmed Sekreedi viskoossuse järgi:
NÄÄRMEPITEEL. EKSOKRIINSETE NÄÄRMETE JAOTUS. Näärmeepiteeli moodustavad sekretsiooniks spetsialiseerunud epiteelirakkude kogumid näärmetes Olenevalt näärmesekreedi viimasüsteemi olemasolust või selle puudumisest organis jaotatakse näärmed eksokriinseteks (viimasüsteem olemas) ja endokriinseteks (viimasüsteem puudub) Eksokriinseid näärmeid omakorda jaotatakse mitmete printsiipide alusel Näärmelõpposade kuju alusel Tubuloossed – torujad lõpposad Alveolaarsed – mulja kujuga avara valendikuga lõpposad Atsinoossed näärmed – muljad kitsa valendikuga lõpposad Lõpposade hargnemise alusel Hargnenud näärmed Hargnemata näärmed Näärmelõpposade kihistumise alusel Ühekihilise lõpposaga näärmed Mitmekihilise lõpposaga näärmed
annaabi.ee 
