Tihti kasutab autistlik laps ,,mina" asemel ,,sina". Zestid ja miimika võivad olla puudulikud. Vaimne võimekus on neil enamasti langenud. Juhtub ka, et autistlik laps osutub mingil alal väga andekaks. Koolieas ilmnevad tõsised õppimisraskused. 3 Tekkepõhjused Autismi tekkepõhjused ei ole veel selged. Nendeks on peetud näiteks üsasiseselt põetud punetised või tuberoosne skleroos. Oletatud on ka väikeaju arengu häiret. 1. Perekondlik autism 8,5 % 2. Autism, seostatav mõne muu haigusega 37 % 3. Autism peaaju mittespetsiifilise düsfunktsiooni ilmingutega 46 % 4. Autism ilma ülaltoodud faktoriteta 8,5 % Kuni 60 % autistidest võib oletada geneetilisi põhjuseid. Arvatakse ka, et autism võib olla tekkinud ema rasedusaegsete infektsioonide (viiruste), ravimite kasutamise, toksiliste seisundite,
Eelpool nimetatud tunnused on päsivad ning varieeruvad üksnes avaldumise intensiivsuse poolest. Pervasiivseid arenguhäireid määratletakse lapse käitumise muutuste alusel, võrreldes nende tegevust vaimsele vanusele iseloomuliku käitumisega (vaatamata sellele, kas on mahajäämust või mitte). Mõnikord on need häired seostatavad (arvatavasti sellest ka tingitud) mõne läbipõetud või olemasoleva haigusega (kõige sagedamini imikukrambid, üsasiseses perioodis läbipõetud punetised, tuberoosne skleroos, tserebraallipidoos või fragiil-x kromosoomianomaalia). Pervasiivseid arenguhäireid tuleb diagnoosida siiski vaid käitumises avalduvate iseloomulike tunnuste alusel, vaatamata mõne muu haiguse kaasnemisele või mitte. Kõiki kaasnevaid haiguslikke seisundeid tuleb siiski täiendavalt eraldi kodeerida. Vaimne alaareng ei ole pervasiivsete arenguhäirete üldine tunnus. Pervasiivsete arenguhäirete jagunevad laiemas laastus kahte rühma: lapsed, kellele esineb
· Raugematu töövõime, kui on olemas motiiv ja soodsad tingimused · Hoolikus- täpsus ülesande täitmisel, väga ilus käekiri (Townsted 1993, Johnson 1997, Lovaas 1998, Kuzemtsenko 2003.) Tekkepõhjused: Autismi ühest tekkepõhjust ei ole avastatud. Geneetilised haigused ( 60 % autistidest võib oletada geneetilist põhjust): · Downi sündroom · Retti sündroom · Tuberoosne skleroos · Fenüülketonuuria · Fragiilse X sündroom Muud põhjused: · Sünnitraumad · Prenataalsed haigused (punetised) · Põhjus teadmata (Lovaas 1998.) Esinemissagedus Erinevate uuringute andmetel on autismi ja autismisarnaste arenguhäirete esinemissagedus 5-6 juhtu 10000 inimese kohta. Uusimatel andmetel on see kasvanud 15 juhtu 10000 kohta. Arvestades Eesti rahvaarvu võib autismiga inimeste arv olla 700- 2100
(Gillberg&Gillberg, 1991) Geneetilised põhjused: · väga kõrge konkordantsus MZ kaksikuil, puudub konkordantsus DZ; · 9%-l autismiga lastest on isa Aspergeri sündroomiga või joontega; · -60 %- l autistidest võib oletada geneetilist põhjust. Kromosoomide muutused: · fragiil-X; XYY jt. Ema rasedusaegsed infektsioonid (viirused), ravimid, toksilised seisundid (alkohol, rasedustoksikoos, suitsetamine, puudulik või ebaõige toitumine. Neurofibromatoos, tuberoosne skleroos, Ito hüpo-melanoos jt. närvisüsteemi haigused. 2 http://autismeesti.ee/index.php?id=28 (09.02.2013 kell 10:01) 3 Olemus 4 5 6 7 Kui sai üha selgemaks, et autistlik käitumine on lapse arenguhäire, mitte psühhootiline häire, tekkis küsimus: milliste võimete puudulikkus on primaarne?
(Autismist, 2014). 7 Autismi põhjused ja ravi Autismi täpsed põhjused pole endiselt teada ning neid otsitakse siiani. Teadlased on aga välja uurinud asjaolu, et ajutegevuse muutuste põhjuseks on geneetilste- ja keskkonnategurite kombinatsioon.(Autismist, 2014) Kõikidest ASH juhtumitest on ainult 10% võimalik tuvastada kindlad põhjused. Need hõlmavad geneetilisi häireid nagu näiteks tuberoosne skleroos, Angelmani sündroom, Downi sündroom või haruldasi keskkonnamõjusid, näiteks sünnieelne kesknärvisüsteemi infektsioon punetiste- või tsütomegaloviirusest. (Põhjused, 2014) Viimastel aastatel on uuringutes avastatud uusi potentsiaalseid geneetilisi mutatasioone, mis viitavad sellele, et need võivad olla autismi tekke põhjuseks ning mitte kõik juhtumid ei ole pärilike tegurite tulemus (Põhjused, 2014). Kindel on aga see, et autismi ei põhjusta vanemate
Tea. Palo, J. (2007). Tervise käsiraamat. Tallinn: Medicina. 11 Lisa 1 Autismiga sageli kaasnevad haigused, seisundid või sündroomid: · Punetiste põdemine raseduse ajal · Herpes simplex tekitatud ensefaliit vastsündinul · Retti sündroom (kaasasündinud geneetiliselt määratud arenguhäire, mis esineb tüdrukutel. Väldivad silmakontakti ja käituvad autistlikult ehk endassetõmbunult) · Tuberoosne skleroos (pärilik haigus, mis kuulub neurokutaansete sündroomide hulka, see tähendab, et haaratud on kesknärvisüsteem ehk aju ja nahk) · Kromosoomanomaalia · Mõned ainevahetushäired · Vesipea ja muud ajuväärarengud · Mõned rasked krampidega kulgevad haigused või rasked hingamisseiskude hood 12
annaabi.ee 
