Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tuberkuloosibakterid" - 7 õppematerjali

Tuberkuloos- slaidid-
10
ppt

Tuberkuloos ( slaidid )

Aafrikas, Mehhikos, LõunaAmeerika läänerannikul Latentne tuberkuloosinakkus Aktiivne tuberkuloos Sõltuvad kahjustunud elundist Valu rinnus Palavik Öine higistamine Isu ja kaalulangus Väsimus Köha, veriköha Õhu kaudu Köhimine Aevastamine Ei kandu edasi esemete kaudu Pastöriseerimata piimatooted Haigestumine sõltub tuberkuloositekitajate rohkusest, kokkupuute lähedusest ja kestvusest Mitteaktiivsed elus tuberkuloosibakterid > bakterite paljunemine > haigestumine Suur tõenäosus HIV nakatunutel 1/3 maailma elanikkonnast Aastas nakatub 810 mln in ning sureb 23mln in Eestis haigestub aastas 550 in Kõigi sotsiaalsete klasside inimesed Ravitav Otsene kontrolliv ravi 69 kuuline ravikuur 45 erinevat ravimit Mõnenädalase ravi järel pole enam nakkusohtlik Raskesti alluv ehk ravimresistentne tuberkuloos Tasuta Haigla ­ ambulatoorne ravi ­ kodune ravi

Bioloogia → Bioloogia
19 allalaadimist
Referaat-Vaktsineerimine
10
rtf

Referaat: Vaktsineerimine

Tuberkuloosi vastu manustatakse 1-5 päeva vanustele lastele BCG-vaktsiini vasaku õla piirkonda. Mõne nädala möödudes võib süstekohale tekkida sõlmeke, millest võib mõnikord erituda mäda. Süstekoht tuleks siis puhta veega puhastada, muud ravi see ei vaja. Eestis on viimastel aastatel tuberkuloosi haigestumine vähenemistendentsiga, kuid see on siiski kordades suurem kui naaberriikides Soomes ja Rootsis. Samuti on Eestis levinud ravimitele resistentsed tuberkuloosibakterid. Leetrid on kõrge piisknakkusena leviv viirushaigus, mis avaldub kurgu ja silmade põletikuna ning lööbena nahal. Peale 10-15 päevast peiteperioodi tekib 3-4 päeva kestev palavik. Tekib lööve, mis algab kõrvade tagant ja levib kõigisse nahapiirkondadesse. Lööve on algul roosa, hiljem punetav, kestab umbes 5 päeva. Punetised on äge viirushaigus, mis avaldub kurguvalu, nahalööbe ja lümfisõlmede suurenemisena. See levib piisknakkuse teel. Rasedatel võib tekitada

Meditsiin → Meditsiin
38 allalaadimist
Vaktsineerimine
14
doc

Vaktsineerimine

Tuberkuloosi vastu manustatakse 1­5 päeva vanustele lastele BCG-vaktsiini vasaku õla piirkonda. Mõne nädala möödudes võib süstikohale tekkida sõlmeke, millest võib mõnikord erituda mäda. Süstikoht tuleks siis puhta veega puhastada, muud ravi see ei vaja. Eestis on viimastel aastatel tuberkuloosi haigestumine vähenemistendentsiga, kuid see on siiski kordades suurem kui naaberriikides Soomes ja Rootsis. Samuti on Eestis levinud ravimitele resistentsed tuberkuloosibakterid. B-hepatiit Hepatiit on teisisõnu maksapõletik. B-hepatiiti põhjustab viirus, mis levib eelkõige inimese vere, aga ka teiste kehasekreetide kaudu. B-hepatiidi viirus võib levida kuivanud verega ning silmale nähtamatute verekoguste kaudu. Seetõttu on haiguse levik salakaval - 1/4 kuni 1/3 B- hepatiiti põdevatest inimestest ei tea endal olevat olnud nakatumisvõimalusi. B-hepatiidi viirus võib levida ka sugulisel teel ning sünnituse käigus emalt lapsele. Täiskasvanutel kulgeb

Bioloogia → Bioloogia
48 allalaadimist
UUSAEG - kokkuvõte
26
doc

UUSAEG - kokkuvõte

Faraday ehitas elektrigeneraatori, Henry konstrueeris elektrimootori, Maxwell ­ uuris elektromagnetismi, Comte töötas välja positivismi filosoofia, Baer rajas embrüoloogia, Darwin rajas evolutsiooniteooria, Lister pani aluse desinfitseerimisele, Pasteur töötas välja pastöriseerimise meetodi, Leeuwenhook avastas bakterid, Manteuffel hakkas operatsioonidel kasutama steriliseeritud kummikindaid, 25 Koch avastas tuberkuloosibakterid, Röntgen avastas röntgenikiired, Morse leiutas telegraafi, Bell konstrueeris telefoni, Edison leiutas fonograafi, Hertz uuris elektromagnetilisi laineid. Raadio väljatöötajad olid Popov ja Marconi, fotograafia leiutaja oli Daguerre, kino leiutajad olid vennad Lumiere'd. Positivistlik suund filosoofias rõhutas seda, et teaduse arengu eesmärk on tegelda ainult olemasolevate faktide ja konkreetsete nähtustega.

Ajalugu → Ajalugu
56 allalaadimist
Mikrobioloogia kordamiskusimused
19
doc

Mikrobioloogia kordamiskusimused

(nt Streptococcus agalactiae). Diplokokid on pärast pooldumist kahekaupa paaristikku jäänud kokid. Kui kokid asetsevad segipaisatuna (viinamarjakobara taoliselt) nimetatakse neid kobar- ehk stafülokokkideks (nt Staphylococcus aureus). Pulgakujuliste bakterite otsad võivad olla ümarad, teravad, tömbid või nuiataolised. Nad asetsevad ühe- või kahekaupa. Osad liigid võivad moodustada ka ahelaid. Siia alla kuuluvad nt laktobatsillid, tuberkuloosibakterid jt. Jagunevad: Korrapärase kujuga aeroobsed eoseid mittemoodustavad pulkbakterid (Lactobacillus spp., Listeria monocytogenes). Aeroobsed spoore moodustavad batsillid (Bacillus anthracis, Bacillus cereus). Klostriidide hulka kuuluvad eseid moodustavad anaeroobsed bakterid (Clostridium botulinum). Grampositiivsed aeroobsed eoseid mittemoodustavad mükobakterid (Mycobacterium tuberculosis).

Bioloogia → Mikrobioloogia
57 allalaadimist
Kordamisküsimuste vastused
34
doc

Kordamisküsimuste vastused

Mikroorganismide hingamistüübid Hingamistüübi alusel jaotatakse mikroobid: 1) Obligaatsed aeroobsed ­ paljunevad õhuhapniku olemasolul. Nende ensüümide abil toimub vesiniku ülekanneoksüdeeritavalt substraadilt õhuhapnikule. Nad lõhustavad substraati oksüdatsiooni protsessis, mille tulemuseks on vee ja süsihappegaasi teke. Vabaneb substraadis olev energia. C6H12O6h20=6CO2+6H2 + energia Obligaatseteks aeroobideks on näiteks äädikhappe bakterid, tuberkuloosibakterid. Mikroaerofiilid ­ on bakterid, kus arenevad bakterid kui ühe kordsed ... Vakultatiivsed anaeroobid ­ suudavad paljuneda nii õhuhapiniku olemasolul kui ka selle puudumisel, näiteks salmonella. Obligaatsed anaeroobid on mikroobid, kes vajavad elamiseks hapnikuvaba keskkonda. Substraati nad lõplikult ei lõhusta, kuid see eest vabanevad lühikese ahelaga rasvhapped. Siia hulka kuuluvad Clostridiumi perekonda kuuluvad bakterid.

Bioloogia → Mikrobioloogia
224 allalaadimist
Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused
34
doc

Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused

Mikroorganismide hingamistüübid Hingamistüübi alusel jaotatakse mikroobid: 1) Obligaatsed aeroobsed ­ paljunevad õhuhapniku olemasolul. Nende ensüümide abil toimub vesiniku ülekanneoksüdeeritavalt substraadilt õhuhapnikule. Nad lõhustavad substraati oksüdatsiooni protsessis, mille tulemuseks on vee ja süsihappegaasi teke. Vabaneb substraadis olev energia. C6H12O6h20=6CO2+6H2 + energia Obligaatseteks aeroobideks on näiteks äädikhappe bakterid, tuberkuloosibakterid. Mikroaerofiilid ­ on bakterid, kus arenevad bakterid kui ühe kordsed ... Vakultatiivsed anaeroobid ­ suudavad paljuneda nii õhuhapiniku olemasolul kui ka selle puudumisel, näiteks salmonella. Obligaatsed anaeroobid on mikroobid, kes vajavad elamiseks hapnikuvaba keskkonda. Substraati nad lõplikult ei lõhusta, kuid see eest vabanevad lühikese ahelaga rasvhapped. Siia hulka kuuluvad Clostridiumi perekonda kuuluvad bakterid.

Bioloogia → Mikrobioloogia
100 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun