........................................................4 2Taimetoitlased ja B12 vitamiin.................................................................................................6 3Arutelu......................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................8 B12 vitamiin (kobalamiin, tsüanokobalamiin) on tähtis osa inimese ainevahetusest just nimelt raua omastamise jaoks. B12 vitamiini leidub loomsetes toitudes, vähesel määral ka teraviljades. Kui inimene on taimetoitlane ning loomseid toite üldse ei söö (vegan), siis on vaja B12 vitamiini saada toidulisandite ja tablettide näol, mis on müügil apteekides. Samuti on tänapäeval olemas erinevad kaera ja sojajoogid, sisaldavad tsüanokobalamiini, mis aitavad taimetoitlastel kätte saada vajaliku päevase B12 vajduse.
e (inositoolheksaniatsinaat); 6) vitamiin B6 – püridoksiinhüdrokloriid, püridoksiin-5'-fosfaat, püridoksaal-5'- fosfaat; 7) folaat – pteroüülmonoglutamiinhape, kaltsium-L-metüülfolaat; 8) pantoteenhape – D-kaltsiumpantotenaat, D-naatriumpantotenaat, dekspantenool, pantetiin; 9) vitamiin B12 – tsüanokobalamiin, hüdroksükobalamiin, 5'- desoksüadenosüülkobalamiin, metüülkobalamiin; 10) biotiin – D-biotiin; 2 11) vitamiin C – L-askorbiinhape, naatrium-L-askorbaat, kaltsium-L-askorbaat , kaalium-L-askorbaat, L-askorbüül-6-palmitaat, magneesium-L- askorbaat, tsink-L-askorbaat;
vajalikku süsinikku sisaldavat aatomirühma. Foolhappe toimel tekib meil toitu nähes söögiisu ning ühtlasi stimuleerib see maos soolhappe tekkimist. Stabiilsus, lagunemine Üsna stabiilne Askorbaadi lisamine toidule säilitab foolhapet. Termilise töötluse tagajärjel (nt pikaajalisel kuumutamisel, konservide tootmisel jne) võib hävida ligemale 90% toidus olevast foolhappest. Kadude vältimiseks tuleb toiduained panna keevasse pisut soolatud vette. Tsüanokobalamiin (vitamiin B12) Iseoleeriti 1948 aatal Lactobacillus lactis'est. Kobalamiini molekul on keerukas ühend, mis sisaldab koobalti aatomit. Esinevad looduslikult adensosüülkobalamiini ja metüülkobalamiinina, mis vastavalt sisaldavad 5´deoksüadenosüüljääki ja metüülrühma. Metüülmaloonhappe eritumine uriini põhjustab pahaloomulist aneemiat. Vajadus, leidumine Tagab terved punased verelibled. Kaitseb müeliini, rasvarikast ainet, mis katab närve ja
9 trommbotsüütidest pärit vasokonstriktoorsete ainete abil veresoonte ahenemisega ja plasmavalgust fibrinogeenist trombiini toimel lahustumatu fibriini tekkimine.(1) Vereloome punaliblede puhul-erütropoees toimub punases luuüdis toruluude otsas ja lamedates luudes; Seesmine factor e. Castle´I factor on glükoproteiin, mis tekib mao limaskestas; väliseks faktoriks on vitamin B12 (tsüanokobalamiin). Neerudes tekkiv erütropoetiin (EPO) stimuleerib luuüdis erütrotsüüteide rea tüvirakkude diferentseerimist ja paljunemist.Valgeliblede loome-granulotsüüdid tekivad punases luuüdis, lümfotsüüdid ja monotsüüdid põrnas ja lümfisõlmedes. Vereliistakute teke e.trombotsütopoees toimub luuüdis erinevate rakkude megakarüotsüütide-jagunemisel, mida reguleerib neerudest pärittrombopoetiin.(1) Vereringe.
ühendite kontsentratsiooni suhte järsk muutus veekogus, milles on teinekord süüdi inimene. Eutrofikatsioon on loodusnähtus ja sageli ei ole seotud inimtegevusega(põllumaa väetamine). Pöörduv protsess, sõltub ka hõljumi vähenemisest ja veevoolu kiirusest. Toitainete varu Makroelemendid (neid vajatakse suurtes kogustes): lämmastik, fosfor, räni, väävel, kaalium, ja kaltsium. Mikroelemendid: raskemetallid: raud, tsink, vask ja magneesium ja vitamiinid: B12 (tsüanokobalamiin), biotiin, diamiin. Kaks viimast on vetikatele olulised. Kõik need toitained mõjutavad fotosünteesi käiku ja primaarproduktsiooni. Suurimaks mõjutajaks on aga makrotoitained, peamiselt fosfor (magevees) ja lämmastik (soolases vees). Läänemeres Gdanski piirkonnas võib limiteerivaks olla fosfor, sest see käitub nagu mageveekogu. Läänemeres on enamus liike merelised. Väiksemad vormid. Iga raku ümber vees on nn piirkiht (DBL)
annaabi.ee 
