äärne ala, piisavalt niiske, palkidest tänavasillad, hoonete vaiasid, peale uued. Puit ideaalselt säilinud, kultuurikiht 7 meetrini ulatuv. Nende põhjal hea dendrokronoloogiline skaala. Sofia pool (lääne) ja Kuba pool (ida) Novgorodis. Kreml Sofia poole, Jaroslav Targa ajal Sofia katedraal ehitati. Novgorodi linn jagunes kolmeks viiendikuks, maksualune ala jagunes viieks viiendikuks. Merevski merjalaste viiendik äkki pärast Nerevski. Slavenskija seal sloveenlased? Ljudin tsuude pakutud. Zagorodskij linnatagune viiendik. Plotniskij puuseppade viiendik. Üks Sofia pool, teine Kuba pool, seal Jaroslavi õu tähtsaim. Kui jõel tulekahju, siis võis tuld kummalegi poole Novgorodi viia. Sofia katedraali juurest sild üle jõe teise linna ossa. Kuba pool turg ja välismaalaste kaubahoovid. Läänes esimene gooti kaubahoov, seal domineerisid Visby kaupmehed. Teine Saksa kaubahoov, mida ka Peterhofiks nimetatud. Novgorodi
ning nende vahel puhkes vaen ehk üks hõim tõusis teise vastu. Siis tulid nad kokku ja otsustasid endale vürsti otsida, kes "korra majja" lööks. Nad saatsid saadikud mere taha varjaagide vürstide juurde ettepanekuga: "Meie maa on suur ja rikas, kuid korda seal pole. Tulge meid valitsema ja saatke meile vürst." Kutse võtsid vastu kolm venda. Vanem vend Rjurik istus vürstikohale 862. aastal Ilmeni slaavlaste juures Novgorodis, keskmine vend Sineus valitses tsuude ja vepslasi Beloozeros ning noorem vend Truvor läks krivitside juurde Irboskasse. Peagi nooremad vennad surid ning vanim vend Rjurik oli põhjamaade ainuvalitseja. Mõne aja pärast asusid sõjapealikud Askold ja Dir Rjuriku nõusolekul sõjakäigule Bütsantsi vastu. Nad laskusid mööda Dneprit Kiievini, poljaanide hõimu keskuseni. Sõjapealikud said teada, et poljaanid maksavad andamit kasaaridele. Selle peale tegid Dir ja Askold ettepaneku, et poljaanid maksaksid andmit hoopis neile
nimetati 171 695 (Tveri kubermangus 84 638 ( kuna kogu Kirde-venemaa põlisasukateks olid soome-ugrilased, siis arvati ka Tveris elavaid soomeugrilasi karjalasteks just sarnase keele tõttu, ehkki selleks ajaks olid kadunud nii merjalsed, muromlased ja muud tsuudide rahvad. Sellal ei taibatud veel neid tsuude mujale paigutada), Novgorodi kubermangus 27 076 ( arvatavasti "tegelikud tsuudid"(, Aunuse kubermangus 43 810 ja Valgemere aladel Põhja- Karjalas 11 288). 1897. aasta Venemaa rahvaloenduse tulemused näitavad, et karjalaste üldarv on 1835. aastaga võrreldes kasvanud, seda eeskätt Tveri karjalaste arvel: Venemaal elas karjalasi 208 101, neist Tveri
1240 alustasid suured ordu ja Taani väed kallaletungi vene aladele kes leidsid omale liitlase(pärst seda kui novgorod ei andnud Pihvale abi, veetse ja bojaaride keeldumise peale lahkus ka vürst Aleksander Nevski.)Pihkva näol kellega asuti rüüstama Novgorodi alasid. Kui koondvägi oli jõudnud 40 kilomeetri kaugusele Novgorodist saadeti saadikud bojaaride ja survel vürst Alaksandrit tagasi kutsuma kes ka tuli. Kogus kiiresti väe ja lõi orduvägesid ning lasi nede koosseisus olnud tsuude hirmutamiseks hukata. Seejärel liikus koos vend Andrei ja viimase druziinaga Pihkva peale mille elanikud aga olid jõudnud järeldusele et egas need ordurüütlid ikka õiged tegelased ole ja tegid ise linnaväravad lahti. Kevadel tungis Aleksander juba Liivi ordu valdustesse kus talle astus vastu suur Ordu, Taani ja liivimaalastest moodustatud vägi. 5 aprill 1242 toimus suur jäälahing Lämmijärvel mis lõppes vürst Aleksandri täieliku
katkesid alles 12. saj II poolel. Taani kuningad Waldemarid kannavad oma nime oma vanaisa Vladimiri auks?. Kui Baltikum jäi selle kahe maailma vahele, siis ta oli selle mõlemaga seotud. Leetopissides on lood tagantjärele dateeritud - see sama 862 Rjurikovo kutsumise aastana on fiktiivne aasta. Leetopissides tuntud tsuudid on hiljem tähendanud põhiliselt eestlast, aga mitte ainult - kasutatud ka läänemeresoomlaste kohta. Tsuude on nimetatud maksukohustlasteks, aga ka sõjavägedes osalesid - kui me eeldame, et tsuud oli eestlane, siis nad olid osa Kiievi Suurvürstiriigist (keskuste ja vürstide konglomeraat). Aga suur osa Venemaa elanikest olid tol ajal läänemeresoome päritolu, see tsuudi sõna tähendas pigem suurema ala rahvastikku. Konkreetsemalt saame me rääkida sellest, et nimed on seotud just Eestiga al 11. sajandist - kirjalike materjalide hulk hakkab vaikselt kasvama, siin edasi elab ka
annaabi.ee 
