tugevusega 5,0 kuni 5,9 magnituudi. Pealinnas Limas ööbisid inimesed järeltõugete kartuses tänavatel. Telefoniühendus suudeti peagi taastada, elektri- ega kanalisatsioonisüsteem viga ei saanud. President käskis politseil Lima tänavatel korda hoida ning lasi sulgeda koolid, kuna ehitised võivad olla ebakindlad. Peruu valitsus kuulutas üle aastakümnete esimest korda riiki tabanud maavärina tõttu välja eriolukorra. 40 minutit pärast esimest tõuget sai tsunamihoiatuse Vaikse ookeani lõunaosa 11 riiki, sealhulgas USA, Tsiili, Peruu, Ecuador ja Colombia, kuid hiljem see tühistati. Maavärina tagajärjel hukkus vähemalt 510 ja sai vigastada enam kui 2000 inimest. Kõik surmasaanud peale ühe hukkusid riigi pealinnast Limast umbes 265 kilomeetrit lõuna pool asuvas Ica rannikuprovintsis. Ica linnas varises kokku Senor de Lureni kirik ja mitmed muud hooned, tappes vähemalt 17 ja vigastades 70 inimest. Peruu
tekkinud PeruuTsiili süvik. Ühtlasi tõuseb teine laam mitme kilomeetri võrra kõrgemale ja selle tulemusena on tekkinud Altiplano.Maavärina epitsenter asus Ameerika Ühendriikide Geoloogiateenistuse andmetel 45 kilomeetri kaugusel Chincha Alta linnast ja pealinnast Limastumbes 150 kilomeetrit lõunakagu pool 30,2 kilomeetri sügavusel. Tõukeid oli tunda ka naaberriigis Ecuadoris.40 minutit pärast esimest tõuget sai tsunamihoiatuse 11 Vaikse ookeani äärset riiki, kuid üheski välisriigis ei osutunud tsunami kõrgemaks kui 25 cm. Peruus eneses täheldati mõnel pool siiski kuni 5 meetri kõrgust tsunamit.Peatõukele järgnes veel vähemalt tosin järeltõuget tugevusega 5,0 kuni 5,9 magnituudi.Maavärina tagajärjel hukkus vähemalt 510 ja sai vigastada enam kui 2000 inimest. Nendest 430 inimest hukkus Pisco sadamalinnas, sealhulgas 148 inimest Pisco keskväljaku äärse katedraali kokkuvarisemisel
Ootamatult see ei tulnud, sest maa on samas regioonis värisenud kolm päeva järjest, eilseks oli USA geoloogiateenistus kokku lugenud 83 tõuget, ja järeltõu-ked polnud ikka veel vaibunud. Kuna Jaapan on tõsiselt panustanud eelhoiatussüsteemide rajamisele, seiskas maavärin kohe tuumajaamade töö ja rongiliikluse, sajad tuhanded inimesed põgenesid hoonetest, vähemalt 50 riiki ja territooriumi Vaikse ookeani piirkonnas sai tsunamihoiatuse ja riik suunas kohe oma kaitsejõudude üksusi tugevalt räsida saanud piirkondadesse appi. Sendais varises kokku üks väiksem hotell, paljudes kohtades puhkes tulekahjusid, küm-me meetrit kõrge tsunami tabas esimesena Miyagi prefektuuri rannikut, paisates väiksemaid laevu kaldale ja purustades isegi enam hooneid kui maa-alune tõuge. Sendai lennuväljalt rebis laine kaasa nii autosid kui ka väikelennukeid, Fukushima prefektuuris tekitas maavärin suuri pragusid
teadmata. Ainuüksi Minamisanriku linnas on kadunud umbes 10 000 inimest. [6] Lennu- ja rongiühendus on hakanud taastuma, paljud Tky rongiliinid ja lennujaamad avati ruttu. Samuti lülitus automaatselt välja 11 tuumaelektrijaama ja Tky lähedal Ichiharalinnas põles Cosmo naftatöötlemistehas. 6.1 Tsunami Maavärin, mis toimus 24,4 km sügavusel Jaapani lähedal ookeanis koordinaatidel 38° 19 N, 142° 22 E, tingis Jaapanis ja veel üle 20 riigis väga range tsunamihoiatuse. Jaapani põhjaosa rannikut tabas 0,5 meetri kõrgune tsunami, Iwate prefektuuri tabas 4 meetri kõrgune laine ja Sendai lennuväljal nähti kõige kõrgemat, 10 meetrist lainet, mis võttis kaasa autosid ja lükkas eest majad. Sendais leiti tsunami järel kuni 300 surnukeha.[2] Tsunamihoiatus anti peaaegu kõikides Vaikse ookeani äärsetes riikides ja saartel Taiwanis, Filipiinidel, Indoneesias, Hawaiil ja Venemaa Vaikse ookeani poolsel rannikul,
41 (Eesti aja järgi täna öösel kell 02.41) toimunud maavärina peatõukele järgnes veel mitu järeltõuget, neist kahe võimsama tugevuseks mõõdeti 5,9 magnituudi. Pealinnas Limas ööbisid inimesed järeltõugete kartuses tänavatel, telefoniühendus suudeti peagi taastada, elektri- ega kanalisatsioonisüsteem viga ei saanud. Peruu valitsus kuulutas üle aastakümnete esimest korda riiki tabanud maavärina tõttu välja eriolukorra. 40 minutit pärast esimest tõuget sai tsunamihoiatuse Vaikse ookeani lõunaosa 11 riiki sealhulgas USA, Tsiili, Peruu, Ecuador ja Colombia. «Õnneks on hukkunute arv nii tugeva maavärina kohta väike. Tänu kõikvõimsale jumalale ei olnud tagajärjed nii rasked, kui seda on juhtunud minevikus,» teatas riigi president Alan Garcia AFP-le. 1970. aastal hukkus Peruud tabanud maavärinas 70 000 inimest, kuus aastat tagasi sai surma 75 inimest ning hävines 25 000 kodu. Teadlased: Niilus pole maailma pikim jõgi 16.06.2007 13:02
annaabi.ee 
