1905 kohtus Rimski-Korsakoviga, sai tema erapilaseks. Hakkas elama maailmarnduri elu, 1939 kolis USAsse. 1962 klastas Venemaad. Looming: I vene periood( vene klassikalised traditsioonid, muusikal etendus "Sduri lugu") II neoklassitsistlik periood( ballett "Pulcinella", ooper "Elupletaja thelend"), III seeriatehnika periood(dodekafoonia- 12helitehnika). Lavateoseid isel. anrite hendamine(ooper, ballett, pantomiim, oratoorium). Tus tippu oli kiire. Ballett "Tulilind", "Petruka". Tstis ballettianri uuele tasemele. Kasutas Vene muusikat, tundis vanemate tegijate muusikat, uus lhenemine instrumentide tmbri ja rtmiksitlusele. Mir isskustva- sellist nime kandis 1890date a lpus Peterburis tekkinud kunstirhmitus. Algsed liikmed: Benois, Filosofof, Bakst, Lanceray, Somov ja Sergei Djagiljev. Rhmitus tuli esmakordselt avalikkuse ette 1898. Soome ja Vene kunstnike hisnitusega. Mir isskustva motoks oli puhas kunst. Toetuti smbolismile ja neoromantismi poeetikale
"mtles ta kaspar ei tahtnud, et temaga pahandataks.kuid alvin ahvike jtkas: "lapsed, mul on ks idee. petaja liisa mngib teile fldil he loo ja selle aja jooksul teete te korda kik, mis teie mber sassis on. nus?" alvin ahvike oli kaval!petaja liisa vttis fldi... ...ja kik jneselapsed kiirustasid sinna, kus nad olid mnginud. kaspar lks lausa jooksuga! ta korjas kokku kik kostmis ja ladus need kohvrisse tagasi nii kiiresti, kui suutis. bruno pani ra piraadimtsi ja musta silma klapi. tiina tstis puzzletkid karpi tagasi. janno korjas kokku vrvipliiatsid, mis prandal laiali olid. kasparile meenus piimapudel, krs ja salvrtt. "kiiresti, laul saab kohe lbi..." ta koristas oma koha laua taga ja kohe, kui ta oli omadega valmis, lpetas ka petaja liisa fldimngu. klass oli jlle ilusti korras. alvin ahvike ja petaja liisa olid vga rahul. Tiina naeratas, janno hetas ja bruno vaatas sna lausumata prandale. kik olid tublisti td teinud! "oeh, tnasest pevast peale koristan ma alati enda jrel
lhenes.Aastate vltel Helsingisse ostureisidele sites oli ta toda meela ilmega vikesekasvulist brnetti ninud laevas mitmes rollis. Me oleme ngupidi tuttavad,tundis Esmeralda heameelt. Lk 314 Millega see minu plika on hakkama saanud?Brita ei teadnud ,kuidas vastata nii sirgjooneliselt esitatud ksimusele.Tulest,veest ja vasktorudest lbi kinud Esmeralda oli skandaalivimeline naisterahvas,selles polnud mingit kahtlust.Brita pidi olema ettevaatlik.Ta rpas mtlikuna kohvi.Kui ta pilgu tstis,naeratas Esmeralda talle sbralikult.Uksest vljunud ja head aega soovinud,ruttas Brita eemale. Jllengemiseni!hdis Esmeralda talle jrele. Lk 315-316 lejrgmisel peval sitis Brita kesklinna pargist mda-seal polnud varakevadisel ajal midagi vaatata peale raagus puude varjumustri jalutusradadel,mille veeres seisid pingid.Ometi sundis mingi seletamatu asjaolu Britat heitma mitu korda pilku pargile.Lppkokkuvttes tegi Brita pargile viis ringi peale
Nd oli Jaanus ksi. Ta ngi, et maja uks oli lahti linud ja siis tuli tal hea mte ja ta jooksis majja sisse. Salgast olevad mehed otsustasid maja plema panna. Kui maja oli plenud arvasid mehed, et Jaanus on surnud, aga nad ei teadnud midagi salakikudest, mis majal olla visid. Tuli kevad aastal 1343. Lodijrve lossi tuled plesid. Natuke eemal seisis ratsanik. Ta lausus, et terve pesa on kerge hvitada. Aga sellele perele tema midagi ei tee, tehku talupojad mida tahavad. Ratsanik tstis vlja trvalondi ja pistis selle plema. Jrsku li igalt poolt plema ja siis jlle kustus ra. Varsti ples juba ks mis. Peale seda plesid igal pool mned majad. Iga hoone, kus elas taanlane vi sakslane. Prast, kui talupojad olid lpetanud vaatas ks noormees Lodijrve lossi poole ja tundis oma isale kaasa. Nad kavatsesid rnnata Lodijrve lossi ja ksisid Tasuja (Tasuja- Jaanus) kest abi, sest tema tundis lossi mbrust kige paremini. Siis aga kostis laagri hest servast kisa. Seal oli ks vaene
usu alla. Paljud neist olid juba Muhamedi ajal usu osaks vtnud, kuid nad taganesid sellest prast Muhamedi surma. Sjalise ju najal sunniti neid seda uuesti tegema ja Ridda langemisega 633. aastal sai see mure murtud. htlasi lks enamik Araabia poolsaarest Abu Bakri ja islami kontrolli alla. Ka tekkis seoses sellega islami miste jihad (dzihad), mis thendab tlkes "pha sda" uskumatute vastu. Jihadi ajal oli moslem vabastatud kigist kohustustest. See tstis moslemi sdurite tahet sdida. Samuti lubas islam tema eest surma saanud sdurile kohe paradiisi psemist, tavalised moslemid pidid ootama alles viimsepevani, kui nad vivad le katsumuste silla ja viimsekohtu minna paradiisi vi sattuda prgusse. Abu Bakri ja jrgnevate kalliifide valitsemine ei erinenud millegi poolest Muhamedi valitsemisest, neil oli vaja lisaks usu kuulutamisele, uute alade ja alamate vrbamisele ka riigikassat tita. 2.2 Umar Enne oma surma nimetas Abu Bakr oma uueks jrglaseks Umari
Varsti jääb Jaak emakeele tunnis luuletuse kirjutamisega vahele, petaja aga kiidab teda ja käsib tervel klassil kirjutada kodukirjandi, mis vrdleks Koidulat ja Kreutzwaldi. Jaak kirjutab nii hästi kui suutis ja saab Vaimukultuuri Ühingusse esinema ja kutsub ka Virve kuulama, et talle muljet avaldada (Virve oli Penni eest kirjandi kirjutanud, Jaak seda vilksamisi näinud ja lähtus oma knes sellest, mis Virvele meeldis tstis Koidula Kreutzwaldist paremaks). Peale seda käivad paar korda väljas tüdruk ei luba midagi kindlat, kekutab rohkem. Pidid vibolla kohtuma Jaagu klassivenna Kristjani (kes käib juba paar kuud Britaga) sünnipäeval, kus on ka Laasik (kes tavaliselt klassiüritustel ei käi). Virve tulebki, suudlevad esimest korda, kuid Virve ütleb, et Jaak talle järgmised 2 nädalat ei helistaks, et ta saaks rahulikult oma eksamid ära teha.
annaabi.ee 
