Hiina ja Ameerika Hiina Tsivilisatsioon tekkis kahe jõgikonna Huang He ja Jangtse alam- ja keskjooksu aladele. Looduslikud olud on eri piirkondades erinevad. Tsivilistatsioon sai alguse Huang He tasandikult. Alles meie ajaarvamise algul sai Jangtse asustatud rohkem ja maad õpiti täielikult ära kasutama. Algul tekkisid põlluharujate asulad. Elanikud kasvatasid hirssi, otra ja nisu. Hiljem ka riisi. Hakati valmistama savinõusid , kasutama vaske ja pronksi. 1500ekr Võtis üks sugukond peaaegu terve Huang He tasandiku oma võimu alla. Kujunes suurim riik Hiina ajaloos.Samal ajal võeti kasutusele ka kiri.
Kõige vähem oli rikkaid ülikuid, kõige rohkem oli vabu lihtkogukondlasi. Enamikus muistsetes ühiskondades olid ka orjad, kes polnud vabad, vaid kuulusid kellelegi. · Rauaaeg algas siis, kui hetiidid (väike-aasias) leiutasid raua toorsulatuse. 5. Tsivilisatsioonide tekkimine ja levik vanaajal a) primaarne tsivilisatsioon esmane tsivilisatsioon , kujunes teistest sõltumatult ja iseseisvalt. b) Sekundaarne tsivilisatsioon teisene tsivilistatsioon, kujunes teiste tsivilisatsioonide mõjutusel ja mitte iseseisvalt (nt. Vana-kreeka kreeta saared u. 2000ekr). c) vanimad tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede viljakates orgudes mesopotaamia (eufrat ja tigris, u 3000 ekr) ; egiptus (niilus, u 3000 ekr) ; india (indus, 2500 ekr) ; hiina (huanghe, 1600 ekr) ; peruu (u 1200 ekr) ; kesk-ameerika (u 1200 ekr). d) Tekkimise eeldused viljelusmajandus ja paikne eluviis
1.Tsivilisatsiooni teke Tsivilistatsioon e. kõrgkultuur sisemiselt korraldatud ja kõrge kultuuriastmega ühiskond Varaste tsivilisatsioonide tunnused: viljelusmajandus ja karjakasvatus(oldi üle mindud küttimiselt ja koriluselt) / ühiskondlik tööjaotus(osa inimesi tegeleb põlluharimise või karjakasvatusega, teised käsi või kirjatööga, juhivad riiki) / ühiskondlik kihistumine / riiklus(rikkam ülemkiht või osa sellest oli saanud sisuliselt elukutseliseks ja valitsevaks klassiks, mis juhtis ja kontrollis madalamate ametnike abil ja seadustele toetudes enam-vähem kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil) / kirja olemasolu(seda kasutati eelkõige majandamist ja riikliku korraldust puudutavate ülestähenduste tegemiseks) / usk jumalatesse Vanaaja tsivilisatsioonide uurimine: arheoloogia - muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku käsitlev ajalooteaduse haru, muinasteadus (tegeleb vanade esemete väljakaevamisega ja nende uurimisega) et...
Kanderaamika ja löögeraamika kultuurid. 3000eKr Egiptuses varadünastiline periood, tekivad esimesed dünastiad. Vanariik Egiptuses ehitatakse Giza püramiidid, Tekivad riigid tänapäeva Süürias ja Palestiinas. Balkani poolsaarele rändavadkreeklaste indoeurooplastest esivanemad. Kesk Ameerikas saab põlluharimine peamiseks elatusalaks. 2000eKr Aarialased jõuavad Indiasse, Indoeurooplased jõuavad Apenniini poolsaarele. 2000- 1100eKr Kreekas saab alguse esimene kõrgetasemeline tsivilistatsioon: Kreeta- Mükeene ajajärk. (Kreeta-Mükeene periood lõppes 1500eKr Thera saare tulemäe purskega, mis hävitas Kreeta kultuuri.) 1900eKr Heebrealaste ümberasumine Mesopotaamiast Palestiinasse. 1700eKr Asus osa heebrealasi- Iisraeli hõim ümber Egiptusesse. Hetiidid rajavad oma riigi Väike-Aasiasse. 1600eKr Hammurapi seadused-esimene seadustekogu, raiutud kivisse, koostatud kiilkirjas. Eesti pronksiaeg: Asva kultuur 1500-600eKr
*romatismi loogika: kunstnik ei saa vastuda protsesside eest väljaspool teda (sotsiaalne tellmine, turg) *idee kunsti originaalsusest, kordumatu KUNST *kunst on oma olemuselt kasutu, ainult väärtus, aga praktiliselt kasutu *kunst peab olema argisusest kõrgemal, inimeste igapäeva valikutest kunst peab neid juhtima inimeste t äiustamise ja õpetamise toime 6 KONTSEPTSIOON RAHVAST *looduslikkuse idee *seotud puhtusega, süütusega *kõigil oma originaalne loomus, aga tsivilistatsioon rikub sele ära ROUSSEAU *"Kõik on hea asjade looja käes, kõik on halb inimese käes" tsvilisatsiooniga käib kõik alla. *eelistab loodust kultuurie romantismi ja valgustsajastu piirl *Arnoldile: Romantsimiajastu kultuurimudelitega Coleridge, ARNOLDI MÕJUTAJA *jaotus kultuur ja anarhia *Coleridge'i jaotus civilization (materjaalne maailma) & cultivation (p üüdlus millegi poole), neid ei tohi omavahel segada *kultuur eksisteerib tsivilistasiooni kiuste
annaabi.ee 
