agressiivsust põhjustavateks aineteks Küsimus 2 b. armastuse ,,kandjateks" inimese ajus Küsimuse tekst c. empaatia ,,kandjateks" inimese ajus Norbert Elias on tuntuks saanud kui... Vali üks: d. aineteks, millega saab mõjutada stereotüüpide kujunemist a. tsiviliseerumisprotsessi uurija Tagasiside b. armastuse teooria looja Õige vastus on: armastuse ,,kandjateks" inimese ajus. Küsimus 8 c. atributsiooniteooria arendaja Küsimuse tekst d. esimene sotsiaalpsühholoog Erich Fromm peab kõige olulisemaks armastuse liigiks ...
kokkukuuluvusest ja vastastikkusest sõltuvusest teistega, võib teha oma otsuseid täiesti iseseisvalt ja teistega arvestamata; teine ideaal põhjustab ootusse, mis täitub eriti sõja ajal, aga küllalt sageli ka rahuaegadel, et üksikisik on seesmiselt sunnitud ja väliselt kohustatud allutama kõik selle, mis tema oma isegi oma elu ,,ühiskonna kui terviku edasikehtestamiseks". Figuratsiooni mõiste- indiviidide poolt moodustatud vastastikute sõltuvuste põiming Tsiviliseerumisprotsessi nimetatakse individuaalstruktuuride muutumiseks.' Mõiste ,,tsivilisatsioon" puudutav väga erinevaid nähtusi: tehnika olukorda, käitumisviise, teadusliku tunnetuse arengut, religioosseid ideid ja tavasid. Vastandina mõiste ,,tsivilisatsioon"funktsionnlie väljendada koloniseeritavate rühmade ja rahvaste pidevat laienemistendents, peegeldub mõsites kultuur. Rahvusliku eneseteadvuse struktuur, mida esindavad ,,kultuur" ja ,,tsivilisatsioon".
päritolu lavastaja näitemäng ei testi siiski pelgalt näitlejaid, vaid on laiema haardega antropoloogiline eksperiment. Selle peamine taotlus näib olevat inimese vaatlemine võõritatud pilguga, tema käitumise ja suhtlemise laboratoorne analüüs. Mõistagi on tulemus naljakas – inimloom ongi üks pentsik olevus, kelle elu saab hõlpsalt taandada söömisele ja sigitamisele, kõik muu on vaid tsiviliseerumisprotsessi käigus ehitatud keeruline pealisehitus.“ Ning tõesti, lähtudes kas või antropoloogia definitsioonist (teadus inimese rassilistest, soolistest, vanuselistest jt. iseärasustest, samuti inimese ning ahvinimeste tekkest, põlvnemisest ja süstemaatikast) ning mõeldes oma „LIVH“ kogemuse peale, pole keeruline märgata lavastuse nn antropoloogilist performatiivsust, mille uurimiseks lavastus rohkelt ainest pakub.
tulevikust lahti, tühistab "Ussisõnad" seeläbi ajalooteadvuse ühe olulisema eelduse: järjepidevuse oleviku ja mineviku vahel. Minevik kuulub ainult minevikule ja minajutustajale: "Ma rändasin ajas ja jõudsin minevikku just enne ukse lõplikku sulgemist". "Ussisõnades" pole ent ainult tulevik minevikust eraldatud, vaid ka ajalookulg ise ei kehasta mitte progressi, vaid hoopis regressi ehkki Leemeti sõprade, viimaste inimahvide Pirre ja Räägu pajatused toovad tsiviliseerumisprotsessi kriitikasse ka elutervet kõrvalpilku. Sest nende väitel "Ei alanud meie rahva allakäik mitte külasse kolimise ja leiva söömisega, vaid sellega, et aeti selga võõraste loomade nahad ja võeti kasutusele laevadelt röövitud rauast riistad". Kummatigi jääb "Ussisõnades" tervikuna valitsema kaotusvalu ja ihalus algupärase omakultuuri järele ning murega selle kadumise ja võõra kultuuri pealetungi pärast ehk mäletamise iha ja unustamise hirmuga.
Türgi võõrausuliste oht ning ekspansioon Euroopasse. Suleiman Tore vallutused (1520 55), ähvardab Karl V riiki (Ungari). Türklaste uus ekspansioon 1680ndatel (mh Viini piiramine). Renessanss mõjutas eelkõige kõrgklassi elu, teatud sekulariseerumine, humanism, väljendub igas eluvaldkonnas renessanssi fenomen on makjavelism (N. Macchiavelli) eesmärk pühitseb abinõu moodsa tsiviliseerumisprotsessi algus (lauakombed, esteetika), häbitunde tekkimine oluline osa kunstil (antiigi taasavastamine), 16. saj lõpul saab valitsevaks manerism, millest sai vastureformatsiooni tööriist Välispoliitilised arengud 1500. a paiku oli Euroopa suurriigiks Hispaania. Edule annab kaasa koloniaalimpeerium. Hispaania kõrval pakub konkurentsi Portugal. Hispaanias ei
Peale Vestfaali rahu (1648) hakkab usuline sallivus tasapisi kasvama. Türgi võõrausuliste oht ekspansioon Euroopasse. Soliman II vallutused (1520-1555) ähvardavad Karl V riiki (Ungari). Uus ekspansioon 1680-el (mh Viini piiramine) II Renessansi ajastu 16saj mõjutab otseselt vaid eliidi elu Antiikaja taasavastamine, tähelepanu inimesele = humanism, kriitiline meel (sekulariseerimine). Poliitikas Machiavellism. Usuelus Jesuiitide moraal. Kunstistiil ja eluviis Tsiviliseerumisprotsessi algus. Arhitektuur, mööbel ja kujutav kunst. Hispaania õukonnamood. Kõrgrenessanss kunstis algas aasta 1500 paiku. Itaalia ja Saksa alad. 16saj teisel poolel renessansi põhjalt areneb uus kunstistiil manerism, ,,vastureformatsiooni stiil" ülepakutud emotsioonidega poseeriv kunst (usulise ekstaasi ja härdameelsuse rõhutamine), keskuseks Rooma. III Varauusaja (välispoliitilised) arengud Varauusaja välispoliitilised arengud e tõusvad ja langevad riigid 16-17saj: aasta 1500 paiku