maavarad jne) Rohkem ressursse = ressursside nappus Ressursside nappus = võitlus ressursside kasutamiseks Võitlus = rohkem sõdu cv Rohkem sõdu = rahvastiku arvu stabiliseerumine Rahvastiku kasvust tulenevad keskkonna probleemid Suureneb surve loodusressursside tarbimiseks (vesi, maavarad, mets jne) Suurenevad keskkonda eralduvate kahjulike ainete kogused Vee, õhu, pinnase jm reostused Tsivilisatsioonihaiguste levik Nälg Loodusressursside vähenemine Kahjulikud ained looduses Reostus Tsivilisatsiooni haigused, alkoholism Tsivilisatsiooni haigused, ülekaalulisus Tsivilisatsiooni haigused, anoreksia Nälg Rahvastiku kasvu piiramise abinõud Kuna suremuse suurendamine on ebaeetiline, saab ainult sündimust reguleerida - Pereplaneerimine Pere nõustamine Igasugune arstlik teenindus - Välistavad vahendid
Päikese käes kanna alati riideid ja laia äärega kübarat või nokkmütsi. Suve täiel rinnal niimoodi küll nautida ei saa, kuid ägeda allergia puhul on see paratamatu. Päikesekaitsekreemi UV-filter peaks olema vähemalt 15. Ei jää keha päevitumata ka kõrgema faktoriga kaitsekreemi kasutades see toimub lihtsalt aeglasemalt ja nahka sokeerimata.(2) 1.2. Allergia osa igapäevaelust Tänapäeval esineb terve rida haigusi, mida liigitatakse tsivilisatsioonihaiguste kategooriasse. See tähendab, et nende tekkepõhjused on peamiselt seotud meie tegevuse tagajärgedega, mis 13 mõjutavad ümbritsevat keskkonda. Paradoksaalne, kuid hoolimata tehnika ja teaduse kiirest arengust tänapäeval, esineb meil rohkem tervislikke probleeme ja hädasid kui aastatuhanded tagasi. Inimesed oskasid hinnata looduse tähtsust nii igapäevaeluga toimetulekul kui ka ravitsemise seisukohast, mis
· Atmosfääri saastumine · Happevihm · Maa osoonikihi vähenemine · Kasvuhooneeffekt · Vete reostumine, ebaotstarbekas kasutamine ning joogivee puhtus · Muldade erosioon ning mullaviljakus · Keskkonna saastumine keemiliste taimekaitsevahendite ning väetistega · Loomastiku ja taimestiku liigilise koosseisu muutumine, liikide hävimine ning ökoloogilise tasakaalu rikkumine · Toiduainete saastumine kantserogeensete ainetega · Tsivilisatsioonihaiguste levik · Inimpopulatsiooni suurenemine · Inimkonna soovide suurenemine · Tehnoloogiline areng · Looduslikud protsessid 8. Globaalprobleemid Eestis: · Põlevkivi kaevandamine ning põletamine · Liigne metsade raie · Õhusaastumine saasteallikatest · Veereostus · Jäätmete teke ning ebaseaduslik ladestumine · Läänemere reostumine · Jõgede ja järvede eutrofeerumine · Pinnase erosioon 9. Vee omadused: · Polaarne molekul
Ida-Aasia asukatele. Põhjendus on lihtne: võrreldes Skandinaavia elanikkonnaga oli asiaatidel tunduvalt rohkem aega toidu süsivesikute rohkusega kohastumiseks. Järelikult peaksid just Põhja-Euroopa elanikud vägagi hoolikalt kontrollima süsivesikute tarbimist ning hoiduma liialdustest, näiteks ülemäärasest sahharoosi kasutamisest. Võib olla peitub just selles loogikas üks võti tüüpiliste tsivilisatsioonihaiguste (rasvumine, suhkurtõbi, hüpertoonia, jne) profülaktikaks? Suhkru tootmine ja tarbimine algas Indias ligikaudu 3000 aastat e.m.a.. Eurooplased tutvusid suhkruga Aleksander Suure India retke ajal, mis toimus 327. aastal e.m.a.. Esmamulje oli vapustav - Indias kasvab taim (roog), mis ilma mesilasteta annab mett! Hiinas nimetati suhkrut algselt kivimeeks, Egiptuses tunti seda India soola nime all. Esimene roosuhkru rafineerimise
soolesisalduse vedelamaks ja aitab vältida kõhukinnisust; *kõhulahtisuse korral seob liigse vee; *soodustab kolesterooliväljutam organismist, *tekitab täiskõhutunde. Organism peaks kiudaine saama ennekõike toiduainetest, sest ainult vastavate toidulisandite kasutamisel võivad tekkida mitmete eriti oluliste minainete imendumishäired. Kiudainete osa tervislikus toitumises: *kiudainete poolest rikas toit on tõhus ka paljude tsivilisatsioonihaiguste ennetamiseks; *pimesoolepõletiku riski vähendam, kuna pehme soolesis ei vigasta ussripikut; *käärsooles liigub toit kiirelt ja väheneb vähi risk; *hoiab ära hemoroidide tekke ja välditakse veenide pundumist; *seovad endaga lipiidide metaboliite ja sapphappeid, eemaldades nad organismist; *seovad ohtralt vett ja hoiavad vee sooltes. Sportlase optimaalne kiudainesis on 25-30 g päevas. Kiuda esineb
tunduvalt ohtlikum kui Ida-Aasia asukatele. Põhjendus on lihtne: võrreldes Skandinaavia elanikkonnaga oli asiaatidel tunduvalt rohkem aega toidu süsivesikute rohkusega kohastumiseks. Järelikult peaksid just Põhja-Euroopa elanikud vägagi hoolikalt kontrollima süsivesikute tarbimist ning hoiduma liialdustest, näiteks ülemäärasest sahharoosi kasutamisest. Võib olla peitub just selles loogikas üks võti tüüpiliste tsivilisatsioonihaiguste (rasvumine, suhkurtõbi, hüpertoonia, jne) profülaktikaks? Suhkru tootmine ja tarbimine algas Indias ligikaudu 3000 aastat e.m.a.. Eurooplased tutvusid suhkruga Aleksander Suure India retke ajal, mis toimus 327. aastal e.m.a.. Esmamulje oli vapustav - Indias kasvab taim (roog), mis ilma mesilasteta annab mett! Hiinas nimetati suhkrut algselt kivimeeks, Egiptuses tunti seda India soola nime all. Esimene roosuhkru rafineerimise koda rajati Euroopasse alles kas VIII või IX sajandil
annaabi.ee 
