haldamist), maakond jaguneb valdadeks ja linnadeks (teostatakse kohalikku omavalitsust). Vallas ja linnas võib moodustada osavaldu (alevik, küla) ja linnaosi, seda seaduses sätestatud korras. Haldusüksuste nimistu kinnitav Vabariigi Valitsus. 11. Kes on maavanem ja mis on maavalitsus? Maavanem on riigi seaduslik esindaja kohtus tsiviil- ja kriminaalasjades kannatanu ja tsiviilkostjana oma pädevuse piirides. Maavanem ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse, tegutseda ettevõtja ega prokuristina, töötada ühelgi teisel tasustataval ametikohal, välja arvatud teaduslik ja pedagoogiline töö. Maavanem ei või olla ka valla- või linnavolikogu liige.
Tartu maakohus tunnistas teisipäeval 16-aastase noormehe süüdi Viljandi Paalalinna kooli õpetaja tapmises ning tulirelva ja padrunite ebaseaduslikus käitlemises. Kohus mõistis süüdistatavale üheksa-aastase vangistuse. Kohus määras täna 16-aastasele Vahurile liitkaristusena üheksa aastat vanglakaristust, millest tal on veel jäänud ära kanda kaheksa aastat. Kohus rahuldas ka kannatanute tsiviilhagi osaliselt, mõistes süüdimõistetult ja tema isalt tsiviilkostjana välja kokku 10 000 eurot. Menetluskulude katteks peab süüdistatava seaduslik esindaja tasuma 11 791 eurot. Kohtuliku uurimimise tulemusena leidis kinnitust, et mullu 27. oktoobri hommikul võttis toona 15- aastane Vahur oma elukohast vanemate toast relvakapi võtme ja avas samas toas oleva relvakapi, kust võttis relvaluba omamata isale kuuluva revolvri ja üheksa padrunit. Ta toimetas need enda
● Istungid protokollitakse 9. Riigisekretär. Riigisekretär korraldab Vabariigi Valitsuse tööd ja juhib Riigikantseleid. Riigikantselei juhina on riigisekretäril samad õigused, mis on seadusega antud ministrile ministeeriumi juhtimisel. Riigisekretär koostab valitsuse istungi päevakorra kava ja võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. Riigisekretär on riigi seaduslik esindaja kohtus tsiviilasjades ja kriminaalasjades kannatanu ja tsiviilkostjana Riigikantselei pädevuse piires. Riigisekretär hoiab riigipitsatit ja protokollib selle kasutamist. Riigisekretär jälgib, et Vabariigi Valitsuse õigusaktide eelnõud oleksid vastavuses põhiseaduse ja teiste seadustega, ning annab kaasallkirja valitsuse määrustele, korraldustele ja istungi protokollidele. Tallinna Majanduskool 2017
Kannatanut menetlustoimingul saatvat isikut hoiatatakse, et menetlusandmeid ei ole lubatud avaldada ning menetlustoimingu käiku ei ole lubatud sekkuda. Tsiviilkostja (§ 39) – on füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole kuriteos kahtlustatav ega süüdistatav, kuid kes vastutab süüdistatava tekitatud varalise kahju eest ja kelle vastu süüdistava asemel pööratakse tsiviilhagi. Isik kaasatakse tsiviilkostjana menetlusse ja kõrvaldatakse menetlusest menetleja määrusega. Isiku võib tsiviilkostjana kaasata kuni kohtuliku uurimise lõpetamiseni maakohus Juriidilisest isikust tsiviilkostja osaleb kriminaalmenetluses oma seadusliku esindaja või pankrotihalduri kaudu, kellel on kõik tsiviilkostja õigused ja kohustused. Tsiviilkostjal on õigus (§ 40): 1) vaidlustada tsiviilhagi või esitada vastuhagi; 2) esitada tõendeid; 3) esitada taotlusi ja kaebusi;
arutamisest, esitada kaebusi kohtuotsuse või -määruse peale. 1998, 41/42, 625; 110, 1812; 1999, 18, 303; 95, 839; 2000, 28, 167; 35, 222) riigi peaprokurör ning temale alluvad prokurörid. § 43. Tsiviilkostja (1) Tsiviilkostjana võib kriminaalasjasse tõmmata: (2) Kohtumenetluses esindab prokurör riiklikku süüdistust. - vanemaid, - eestkostjaid, (21) Riikliku süüdistusega seotud kriminaalasjade kohtulikust - hooldajaid või teisi isikuid, arutamisest on prokuröri osavõtt kohustuslik.
arutamisest, esitada kaebusi kohtuotsuse või -määruse peale. 1998, 41/42, 625; 110, 1812; 1999, 18, 303; 95, 839; 2000, 28, 167; 35, 222) riigi peaprokurör ning temale alluvad prokurörid. § 43. Tsiviilkostja (1) Tsiviilkostjana võib kriminaalasjasse tõmmata: (2) Kohtumenetluses esindab prokurör riiklikku süüdistust. - vanemaid, - eestkostjaid, (21) Riikliku süüdistusega seotud kriminaalasjade kohtulikust - hooldajaid või teisi isikuid, arutamisest on prokuröri osavõtt kohustuslik.
alustatakse selle aluseks olevas teos kriminaalmenetlust ja tsiviilhagi esitaja kaasatakse kannatanuna menetlusse (vt Riigikohtu erikogu 22. veebruari 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-106-12, p 44). On ilmne, et kui tsiviilhagi esitatakse enne kriminaalmenetluse alustamist, ei saa isik, kelle vastu hagi esitatakse, veel süüdistatav olla. Samuti on Riigikohus märkinud, et tavaliselt on menetlejal mõistlik kaasata isik tsiviilkostjana menetlusse alles pärast seda, kui selle isiku vastu on esitatud tsiviilhagi (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. veebruari 2014. a määrus asjas nr 3- 1-1-1-14, p 19). Asjaolu, et tsiviilhagi on esitatud isiku vastu, kes tsiviilhagi esitamise hetkel veel süüdistatav ega tsiviilkostja polnud, iseenesest seega selle hagi läbi vaatamata jätmise aluseks ei ole. 16
annaabi.ee 
