Kas need olid tagatud alates revolutsioonist kuni Napoleoni aja lõpuni? Tolleaja mõistes tähendas see seda, et kõik mehed oleksid võrdsed ning et neil oleks õigusi. Samuti et nii naised kui ka mehed oleksid vabad ja et neil oleks vabadus teha kõike, peaasi et see teistele ei teeks halba. Ei ole nn kõige kõrgemat meest. Ning et monarhiale ei tohi kummardada. Revolutsiooni käigus- kuningas kukutati, kehtestati vabariik, kaotati seisused, inimeste võrdsus seaduste ees jne. Napoleoni ,,Tsiviilkoodeksiga" sai see teoks. Seal kirjas olevatest põhimõtetest enamus kehtivad ka tänapäeval. Vabadus isikuvabadus; inimese õigus teha kõike, mis ei kahjusta teisi koguaeg oli problemaatiline (tsensuur, kogumine, liikumiskeeld) Võrdsus kõik on võrdsed seaduste ees Vendlus () rahvustunne; ära tee teistele seda, mida ei taha, et nad teeksid sulle Esimest korda see deviis ilmus Maximilien de Robespierre kõnes Deviis oli graveeritud mundiirite ning kirjutatud lippude peal
- Shermani monopolidevastane akt 1890.a. Selle aktiga muutus monopoli loomine, selle kavandamine või äritegevuse tõkestamine seadusevastaseks. Äritegevuse tõkestamiseks peetakse ka hindade fikseerimise või turgude jagamise kokkuleppeid. - Claytoni akt 1914.a. Tsiviilkoodeksiga reguleeritud määrus, mis ei sisalda kriminaalkaristust. See keelab teatud ettevõtluse praktiseerimise. Näiteks on keelatud erinevad hinnad klientidele, kui see vähendab konkurentsi või loob turul monopoolse seisundi. - Föderaalne kaubanduskoja akt 1914.a. - Celler-Kefauveri liitumisvastane akt 1950.a.
24.Milline oli revolutsiooni loosung? - Vabadus, võrdsus, vendlus 25. Milline oli Napoleon? + haritud; edukas väejuht; parandas riigi suhteid kirikuga; võeti vastu tsiviilkoodeks; püüab läbi vallutuste levitada revolutsiooniideid Euroopas - Auahne ja võimujanuline-vallutaja; halastamatu; imperaator; ainuvalitsus; jätab toretseva, suursuguse õukonna alles 26.Mida Napoleon tegi? - Taastab monarhia; tugevdas riiki ja majandust 27.Mis sätestati ,,Tsiviilkoodeksiga"? - Inimeste võrduse seaduse ees; eraomanduse puutumatuse ja kiriku lahutamise riigist 28.Millal kuulutati Prantsusmaa vabariigiks? - 22.septembril 1792. Aastal Viini kongress tagurlik; viib sinna, kus enne revolutsiooni oldi 29.Millal toimus Viini kongress? - 1814-1815. a 30.Millised olid Viini süsteemi põhimõtted? - Vana korra taastamine; legitiimsuse(seaduslikkuse) ja solidaarsuse
- Shermani monopolidevastane akt 1890.a. Selle aktiga muutus monopoli loomine, selle kavandamine või äritegevuse tõkestamine seadusevastaseks. Äritegevuse tõkestamiseks peetakse ka hindade fikseerimise või turgude jagamise kokkuleppeid. - Claytoni akt 1914.a. Tsiviilkoodeksiga reguleeritud määrus, mis ei sisalda kriminaalkaristust. See keelab teatud ettevõtluse praktiseerimise. Näiteks on keelatud erinevad hinnad klientidele, kui see vähendab konkurentsi või loob turul monopoolse seisundi. - Föderaalne kaubanduskoja akt 1914.a. - Celler-Kefauveri liitumisvastane akt 1950.a.
tuleb maksta intressi seaduses sätestatud määral, kui klient ei tasu mõistliku aja jooksul sageli keelduvad kliendid maksmast, kui kaup on veol kahjustatud. Tavaõiguse maades ei ole see põhjendatud. Üldist regulatsiooni siiski pole. mitmes tsiviilõiguse maades arvestab saatja, et saaja tasub veo eest ja iga E eeldab, et järgnev E või vedaja inkasseerib eelnevad maksed enne, kui loovutab kauba. See õigus on kaitstud tsiviilkoodeksiga. Õige kaubakirjeldus tavaliselt annab klient kaubakirjelduse. See on oluline E tasu arvestamisel. Hinnalisel kaubal on kõrgem tasu. Kirjeldusest johtub, millist hoolikust peab E näitama. tavaõiguses klient garanteerib, et kaup vastab kirjeldusele. Kui see nii ei ole, on El õigus kahjutasule. Sp õiguse laiendamine üldtingimuste toel. olgugi, et El on agendina rida õigusi printsipaali ees, ei ole see tänapäevalpiisav
siis, kui kohustust ei tule täita kõikidele ühiselt või solidaarselt. Seega omandatakse osavõlasuhtest mitu nõuet mitme erineva isiku vastu (erinevalt solidaarsest nõudest, kus nõude võib esitada ainult üks kord). Oma osa kättesaanud kreeditor langeb võlasuhtest välja. Võlasuhe teiste kreeditoride ja võlgniku vahel jääb aga püsima. Ühisvõlg Tegemist on uue isikute paljususe liigiga võrreldes enne VÕS-i jõustumist kehtinud tsiviilkoodeksiga. Ühiskohustust iseloomustab asjaolu, et on kohustusi, mida faktilistel või õiguslikel põhjustel võivad võlgnikud täita ainult ühiselt. Faktiliselt ainult ühiselt täidetav on kohustus, mida ei saa üksikliikmed eesmärgi saavutamiseks eraldi teistest liikmetest teha (näitetrupp, kvartett jne). Õiguslikuks põhjuseks võib olla näiteks lepingu eseme kuulumine isikute grupile ühisomandina, mistõttu võivad nad seda ainult ühiselt käsutada.
siis, kui kohustust ei tule täita kõikidele ühiselt või solidaarselt. Seega omandatakse osavõlasuhtest mitu nõuet mitme erineva isiku vastu (erinevalt solidaarsest nõudest, kus nõude võib esitada ainult üks kord). Oma osa kättesaanud kreeditor langeb võlasuhtest välja. Võlasuhe teiste kreeditoride ja võlgniku vahel jääb aga püsima. Ühisvõlg Tegemist on uue isikute paljususe liigiga võrreldes enne VÕS-i jõustumist kehtinud tsiviilkoodeksiga. Ühiskohustust iseloomustab asjaolu, et on kohustusi, mida faktilistel või õiguslikel põhjustel võivad võlgnikud täita ainult ühiselt. Faktiliselt ainult ühiselt täidetav on kohustus, mida ei saa üksikliikmed eesmärgi saavutamiseks eraldi teistest liikmetest teha (näitetrupp, kvartett jne). Õiguslikuks põhjuseks võib olla näiteks lepingu eseme kuulumine isikute grupile ühisomandina, mistõttu võivad nad seda ainult ühiselt käsutada.