Seda stiili esindab näiteks Gloucesteri katedraali koor · Ilmaliku gootika näited: Cambridge'i ja Oxfordi kolledzite hooned. Gooti arhitektuur Itaalias: · Romaani stiili ja varakristliku arhitektuuri traditsioonid · Kirikute tugisüsteem lihtne, vertikaalsust vähem rõhutatud, mõnikord kesklööv võlvimata(puulaega). · Kirikutel pole torne, kiriku kõrval eraldi kellatorn. · Kuppel nelitise kohal. · Gootika jõudis Itaaliasse tsitserlaste vahendusel. Tsitserlaste arhitektuuri lihtsus meeldis uuele, 13. Sajandil tekkinud frantsisklaste ordule. Nemad ehitasid kahekorruselise, ühelöövilise San Francesco kiriku Assisis. · Mitmetes põhja- Itaalia tugeva omavalitsusega linnades püstitati suuri lossi- või linnusetaolisi raekodasid (Veneetsias doodzide palee, Siena Palazzo Pubblico) ja luksuslikke elamuid. Gooti arhitektuur Saksamaal: · Saksamaale jõudsi gootika 13. Sajandi keskel
· Tallinna kirikutest kõrgeim on Oleviste. Selle kesklöövi kõrgus on 31 m , torni kiviosa ulatub 57 ja torni tipp 123 m kõrgusele. · Tallinnas ja selle lähedal mitu kloostrit . Vanim neist on dominiiklaste Püha Katariina klooster . Kloostri kirikust on säilinud ainult müürid , mille sisekülgede vastu on hiljem ehitatud maju, ning kaks lääneportaali. Kirikust põhja pool on säilinud ilus ristkäiguga siseõu. · 13. Saj keskel rajati tsitserlaste Püha Miikaeli nunnaklooster, mille osi on säilinud Gustav Adolfi Gümnaasiumi hoones. · Monumentaalsed varemed on säilinud Püha Birgitta ehk Pirita kloostrist, mis valmis 15. Saj keske. Kloostri kirik oli pindalalt Põhja Eesti suurim. Tüübilt oli see kolmelööviline 8 traveega kodakirik. Tartu ja Lõuna Eesti: · Tartu keskaegsest sakraalarhitektuurist on järel toomkiriku ja Jaani kiriku varemed. · Toomkirik, mis oli piiskopkonna peakirik, ehitati 13
Paksu müüri liigendasid ainult kitsad ümarkaarelised akna- ja ukseavad. Siseruum jäi raskepäraseks ja hämaraks. · Vararomaani ehk Ottode ajal ajal ehitati Saksamaale Hildesheimi toomkirik. · Lõuna Prantsusmaal Toulouse'is palverändurite kirik Saint- Sernin. · Lääne Prantsusmaal mitme kiriku löövid kaetud väikeste kuplite reaga, mõned kirikud rikkaliku skulpturaalse kujundusega. · Ida Prantsusmaal kahe olulise mungaordu keskused. Citeaux (tsitserlaste kooster, lihtne, ilma tornideta) ja Clunys(kristlik pühakoda, 5-lööviline pikihoone, kolmelööviline eelkirik, palju kabeleid, usuelu reformimise keskus.Kesklööv ja transeptid kaetud silindervõlvidega, külglöövid ristvõlvidega. Kirik lammutati Suure Prantsuse revolutsiooni ajal). Cluny kirik eeskujuks Saksamaal Reini jõe ümbruses ehitatud kirikutele (Maria Laachi kloostrikirik, Wormsi, Mainzi ja Speyeri toomkirikud).
Ristisõja algus, algus. · Saksimaa ja Vestfaali rüütlid olid meelsasti valmis ristisõja kutsele vastama. Põhjused : 1. Sest neis piirkondades oli ristisõdadest palju räägitud. 2. Paljud rüütlid olid andnud vande mis nüüd vajasid lunastamist. 3. Sooviti oma noortematele poegadele ja vendadele seisusekohaseid valdusi hankida. 4. Oli saavutatud huvide täielik kooskõla. Pööret möögamisjoni kasuks kiirendasid tõenäoliselt ka liivimaal tegutsenud tsitserlaste ordu mungad. · Tsitserlased olid euroopa üheks tähtsamaks idee kandjaks ja kaitsjaaks · Sellesse ordusse kuulus juba meihardi tähtsaim abiline ja hilisem Eestimaa piiskop Theoderich, keda peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks. (Riia) Piiskop Albert · Ristisõda sai hoosisse Alberti Üksküla piiskopiks pühitsemisega. · Alberiti eesmärk : Rajada liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop, kes alluks otse paavstile.
Risti usul oli määrav tähtsus eestlaste kujunemisel paganarahvast eurooplasteks selle sõna läänelikus mõttes. Risti usk kuulutab usku ainujumalasse, ligemisearmastust ja halastust. Kuid risti usk suruti eestlastele peale tule ja mõõkadega. Piiskopile andis nõu ja abistas piiskopkonna valitsemisel 12 toomhärrast koosnev toomkapitel. Katoliikliku kirikuks keeleks oli ladina keel. Maal oli mitmesuguste mungaordude kloostreid tsitserlaste mungaordu, domiiniklaste mungaordu ja frantsisklaste mungaordu. Hakati ehitama agustiinlaste ordu kloostrit piritale. Kloostrid olid suurte maavaldustega nii nimetatud kollektiivsed mõisnikud. Nõudsid makse ja tegu oma majapidamises. ÜLEMINEK KESKAJAST UUSAEGA EHK VARAUUSAEG Reformatsioon Eestis Haridusolud: Keskaegne kool oli lahutamatult seotud kirikuga Koolide peaülessandeks oli vaimulike ettevalmistamine
· Tallinna kirikutest kõrgeim on Oleviste. Selle kesklöövi kõrgus on 31 m , torni kiviosa ulatub 57 ja torni tipp 123 m kõrgusele. · Tallinnas ja selle lähedal mitu kloostrit . Vanim neist on dominiiklaste Püha Katariina klooster . Kloostri kirikust on säilinud ainult müürid , mille sisekülgede vastu on hiljem ehitatud maju, ning kaks lääneportaali. Kirikust põhja pool on säilinud ilus ristkäiguga siseõu. · 13. Saj keskel rajati tsitserlaste Püha Miikaeli nunnaklooster, mille osi on säilinud Gustav Adolfi Gümnaasiumi hoones. · Monumentaalsed varemed on säilinud Püha Birgitta ehk Pirita kloostrist, mis valmis 15. Saj keske. Kloostri kirik oli pindalalt Põhja Eesti suurim. Tüübilt oli see kolmelööviline 8 traveega kodakirik. Tartu ja Lõuna Eesti: · Tartu keskaegsest sakraalarhitektuurist on järel toomkiriku ja Jaani kiriku varemed. · Toomkirik, mis oli piiskopkonna peakirik, ehitati 13
õpetuse järgimist ja sellest tulenevalt ka vaesuses elamist. Konventuaalid soovisid ajaga kohaneda, saavutada mõju kirikus ning pidasid paavsti arusaama Fransiscuse õpetusest kõrgemaks, st pooldasid eraomandit. Radikaalne vaesuse nõudmine, mida nende üks osa nõudis, viis vastuollu ka ametliku kirikuga. Ametlik kirik hakkas neid käsitlema kui ketsereid ja neid ametlikult hukkama. Paavstil polnud selleks mitte teoloogiline vaid poliitiline põhjendus. Assisi Clara asutas ka tsitserlaste naisharu, neid kutsuti Klarissideks. Samuti pidasid oluliseks evangeeliumi täpset järimist. Sarnased tõekspidamised frantsisklastega. Sama värvi rüü nagu meestelgi. Klarissid olid väga tihedalt seotud hospidalide ja vaeste eest hoolitsemisega. Olid olemas ka kolmas haru peale nais ja meesharudele tertsiaaride kogukond. Seal olid ilmikud, kes tahtsid elada ,,maailmas", ent patukahetsejatena vaese mehe ideaalide kohaselt.
annaabi.ee 
