käbidest (küpress) puusüsist (sandlipuu) risoomidest (ingver) juurtest (vetiver) Eeterliku õli eraldamine on keeruline protsess ja vastavalt taime eripärale kasutatakse peamiselt kolme erinevat moodust: Veeaurudestillatsiooni puhul asetatakse taimne materjal vette ja kuumutatakse keemiseni. Lenduvat eeterlikku õli sisaldav aur juhitakse läbi jahuti, kus see kondenseerub ja vedel destillaat kogutakse kokku. Eeterlik õli ilmub õhukese kilena vedeliku pinnale, kust see eraldatakse veest. Tsitrusviljades on eeterlik õli väikestes paunades, mis paiknevad vahetult koore all. Puuviljal lastakse veereda väikeste nõeltega kaetud konveieril, mis torkavad tsitrusvilja koores olevatesse õlipaunadesse augud ja välja voolav õli kogutakse ning filtreeritakse. Leotatud õlid ei ole tegelikult puhtad eeterlikud õlid vaid baasõlid. Taimne materjal kogutakse, peenestatakse ja lisatakse siis kas päevalille- või oliivõli. Segu segatakse tasakesi
vastupanu osutada. C-vitamiini vaegusest tekib väsimus, unetus, isutus, töövõime langus, stress. Organism vajab normaalseks elutegevuseks 70-100 mg askorbiinhapet ööpäevas. P-vitamiini kompleks tugevdab veresoonte seinte elastsust, alandab vererõhku ning viib välja kantserogeensed ained. Tal on viiruse- ja mikroobidevastased omadused. P- vitamiini ühendeid on eriti rikkalikult aroonias, ebaküdoonias, mustas sõstras, tumedates kirssides ja tsitrusviljades. Foolhape ehk vitamiin B10 on organismis vajalik vererakkude eluks ja tööks. Foolhappe puudusel tekib verevaegus (aneemia) ja seiskub kasv -- seepärast on foolhape eriti vajalik noortele. Foolhapet on rohkem sellistes värsketes viljades nagu maasikad ja sõstrad. Kombinatsioonis teiste vitamiinidega on tal soodne toime organismi kasvamisele ning ainevahetusele. Vitamiin A eelvitamiini karoteeni on rohkem köögiviljades, kuid ka kollastes
kuumutamisel, hapniku ja valguse käes. Kust saame ? C-vitamiini leidub vaid taimse päritoluga toiduainetes. Parimad Eestimaal kasvavad taimed, mis rohkelt askorbiinhapet sisaldavad, on must sõstar, kibuvits, lehtkapsas, hapukirss, mädarõigas, petersell ja astelpaju. Neist saab inimorganism askorbiinhapet ka hästi kätte. Võõramaistest tulnukatest on rohkesti C-vitamiini näiteks paprikas, kiivis, papaias ja mitmesugustes tsitrusviljades. Siinkohal on sobiv ka ühe vääruskumuse kummutamine: igasugune varakevadine taimtoit ei pruugi sugugi ohtralt askorbiinhapet sisaldada. Et C-vitamiin imendub peamiselt aktiivtranspordiga, siis pole selle ühendi ülisuurte annuste manustamine mõttekas, sest lõviosa tarbitust jääb imendumata. Suurte annustega kaasneb tavaliselt ka kõhulahtisus, sest imendumata jäänud C-vitamiin seob suurel hulgal vett. 75 kg kaaluva inimese kehas on 2-5 g C-vitamiini.
· Aeglustub Alzheimer'i tõve protsessid. · Väheneb kasvajate tekkevõimalus. · Vähenevad sigaretisuitsust tekkivad kahjustused. · Tähtsamad antioksüdandid on vitamiinid C, A, E, karotenoidid, flavonoidid, ubikinoonid, seleen, mangaan ja tsink. Vitamiinid · C - vitamiin on antioksüdantide antioksüdant - kaitseb organismis teisi antioksüdante - vitamiine E ja A oksüdatsiooni eest. C-vitamiini leidub tsitrusviljades, marjades (astelpaju, karusmari, sõstrad, maasikad) jne, rohelistes lehtköögiviljades (nt. spinat, salat), tomatites, lillkapsas, kartulis, paprikas, jne. · E - vitamiin on rasvlahustuv vabade radikaalide vaenlane. Kaitseb rakumembraane, lipiide sisaldavaid kudesid. E vitamiini leidub nisuidudes, sojaubades, taimeõlis, pähklites, rooskapsas, spinatis, tervetes nisuterades, munades, jne. · A -vitamiini leidub kalamaksaõlis, maksas, porgandites,
kõige loomulikumal kujul. Täismahl on üks paremaid looduslikke energiaallikaid mahlas sisalduvad vitamiinid reguleerivad eluprotsesse, soodustavad rakkude kasvu, paljunemist ja sigimist. Mahl sisaldab ka mitmeid mineraalained: Kaaliumi, mis soodustab vee eemaldumist organismist ja on seega oluline kõrgvererõhktõve ja südamehaiguste korral. Kaaliumirikkad on ploomid ja kirsid, eriti aga marjad. Kaltsiumi, mis aktiveerib biokeemilisi protsesse. Rohkem on kaltsiumi tsitrusviljades, vaarikas ja maasikas. Fosforit ja magneesiumi on rohkem sõstardes, vaarikates ja kirssides. Rauda on puuviljades ja marjades vähe, rohkem on teda ploomides, apelsinides, aed- ja metsmaasikates, vaarikates, karusmarjades, mustikates ja kibuvitsamarjades. Joodi sisalduselt on rikkamad arooniamarjad, õunad, eriti õunaseemned, punased sõstrad, maasikad ja vaarikad. Nendes paikades, kus maapinnas on rohkem joodi, on seda ka puuviljades meil kindlasti rannikupiirkonnas kasvanud puuviljades.
väljutatakse uriiniga. Suurtes kogustes tarbitud üleliigne vesi vähendab vitamiin C varusid organismis. 2.1. Kus vitamiin c-d leida võib. c-vitamiini leidub vaid taimse päritoluga toiduainetes. Parimad Eestimaal kasvavad taimed, mis rohkelt askorbiinhapet sisaldavad on mustsõstar, kibuvits, lehtkapsas, hapukirss, 4 mädarõigas, petersell ja astelpaju. Võõramaistest viljadest on teda paprikas, kiivis, papaias ja tsitrusviljades. Biofunktsioonid Vajatakse naha, igemete, kapillaaride, hammaste, sidemete ja luude normaalseks funktsioneerimiseks. Kollageeni ja elastiini sünteesi ensüümide kofoktorina on vajalik sidekoe normaalseks arenguks ja funktsioneerimiseks ning haavade paranemiseks. On oluline mitmesugustes hüdroksüülimistes: nt. Neuromediaatorite, karnitiini, sapphapete ja steroidide sünteesis.
hingamis- ja seedeorganite tegevuse häireid. · Leidub suurtes kogustes porgandis, spinatis, salatis, aprikoosis, kõrvitsas, tomatis; piimas, võis, kalarasvas, loomade maksas, munarebus. B1-viramiin ehk närvivitamiin · Puudus organismis põhjustab raskeid häireid närvisüsteemis ja liigeste halvatust. · Leidub peamiselt kõrsviljade terades, tangainetes, õlle- ja leivapärmis, rukkileivas, porgandis, kapsas, ubades, tsitrusviljades, õuntes, pirnides, munas, maksas, neerus, ajudes. · B2 vitamiin Puudus pidurdab või peatab organismi kasvu. · Leidub rohkelt piimasaadustes, munarebus, maksas (nii looma kui kala), teraviljades, pärmis C-vitamiin ehk askorbiinhape · Puudus põhjustab töövõime languse, kiire väsimuse, muudab organismi haigustele vastuvõtlikuks. · Enam leidub mustsõstardes, kibuvitsamarjades, paprikas, maasikates, sidrunis,
hormoonsõltuvate ja teiste vähkkasvajate teket. Leidub sojaubades, kaunviljades, tofu - s. Vitamiinid-antioksüdandid: A,C, E C - vitamiin on antioksüdantide antioksüdant - kaitseb organismis teisi antioksüdante. E - vitamiin on rasvlahustuv vabade radikaalide vaenlane. Kaitseb rakumembraane, lipiide sisaldavaid kudesid. A vitamiini leidub kalamaksaõlis, maksas, porgandites, tumerohelistes ja kollastes köögiviljades, munades, piimas, margariinis, jne. C-vitamiini leidub tsitrusviljades, marjades, rohelistes lehtköögiviljades, tomatites, lillkapsas, kartulis, paprikas, jne. E vitamiini leidub nisuidudes, sojaubades, taimeõlis, pähklites, rooskapsas, spinatis, tervetes nisuterades, munades, jne. 13. Peatükk. LISAAINED EHK E-AINED Vanimad lisaained on sama vanad kui inimkond, nad lisandusid toidule tulest ja suitsust. Esimene tahtlikult lisatud lisaaine oli keedusool. 1955. aastal loodi FAO (Food & Agriculture Organisation) ja WHO (World Health
Paljudes epidemioloogilistes uurimustes on märgatud, et rohkesti köögivilja ja kiudaineid sisaldava toiduga kaasneb madal vähirisk. Toidust on leitud mitmeid ühendeid, mis testides on osutunud antikantserogeenseteks. Tuntuimad toidu kemopreventiivsed ühendid on antioksüdandid -karoteen, A-vitamiin, askorbiinhape (C-vitamiin), -tokoferool (E-vitamiin), Se, kiudained, Ca ja D-vitamiin. Eriti palju neid ühendeid on kaunviljades (eriti sojas), kapsas, porgandis, linaseemnetes ja tsitrusviljades. Põllumajanduses kasutatavad tõrjeained põhjustavad Maailma Tervishoiuorganisatsiooni asjatundjate arvates aastas 3 miljonil inimesel tõsise mürgistuse. Neist 220 000 sureb. Enamik mürgistustest leiab aset arengumaades. Eriti ohtlik on 2,3,7,8TCDD e. dioksiin. Seda on leitud mullast, taimedest, kaladest, loomkudedest, piimast, inimese maksast, neerudest, rasvkoest, verest ja rinnapiimast. Loomkatsete põhjal
annaabi.ee 
