Moodustub organismis etanooli oksüdeerumisel. Leidub ka õhus. Tekitab nahale ärritust. Põhjustab iiveldust, peavalu, silmade ärritust. Tekib süsivesinike ja biojäätmete lagunemisel, naftasaaduste ja kivisöe põletamisel. Bensaldehüüd(C6H5CHO)- värvitu vedelik. Võib olla kristalne. Paneb naha punetama, sissehingamisel kahjulik. Leidub mandlites ja vanillis. Kasutatakse lõhnaainena, maitseainena, mesilaste eemale peletamiseks. Tsitraal(C10H16O)- Sidrunile omane lõhn, kollakat värvi, vitamiin A lähteaine. Leidub sidrunis, apelsinis. Kasutatakse lõhnatööstuses, ravimitööstuses mikroobide hävitamisel. Propenaal e akroleiin(C3H4O)- Väga mürgine, värvitu kergesti lendlev vedelik. Silma ja nahka ärritav. Kodus tekib rasva pannil kõrvetamisel. Ei leidu looduses, tekib veel tubakasuitsus ja fossiilsete kütuste põletamisel. Kasutatakse herbitsiidina ja pestitsiidina(mürkained).
Puuviljad Aroom on kombinatsioon magusa ja hapu maitse ning mitmete lenduvate ühendite lõhna peenest tasakaalust. Tsitrusviljade iseloomulik lõhn on suuresti tingitud koores sisalduvatest eeterlikest õlidest. Nii nagu tsitrusviljade puhul, ei ole ka ühegi teise puuvilja lõhna eest täielikult vastutav mingi kindel ühend. On leitud organoleptiliselt tähtsad ühendid, mis on iseloomulikud kindlatele puuviljadele: 1) Amüülestrid banaani aroomis 2) Tsitraal sidrunis 3) Laktoonid virsikus Vürtsid ja maitsetaimed Lisatakse toidule maitse ja aroomi lisamiseks. Tugevamaitselised ja sellepärast kasutatakse väikestes kogustes. Vürtsid ja maitsetaimed erinevad looduses oma lenduvalt koostiselt. Vürtside eeterlikes õlides on identifitseeritud mitmeid lenduvaid komponente: süsivesikuid, alkohole, aldehüüde, ketoone, estreid, fenoole, happeid jms. Aroomiühendid enamikes vürtsides on eeterlike või lenduvate ühenditena, mis eraldatakse
Reaktsiooni tulemusel moodustus ühinemisproduktide komplitseeritud segu - isomeersetest C10-, C15-, C20- jne kloriididest. Mitmeetapiline lõpp- produktide saamise lihtsustatud skeem (vaheprodukte ja isomeerseid kõrvalprodukte näitamata) võiks olla järgmine: 2=(3)=2 3(3)=H2[CH2(3)=H2]nY kus n=1, 2, 3, jne Mitmeetapilise käitlemise tulemusena (Sommelet' reaktsioon) saadi põhilised produktid geranüüli (n=1) ja farnesüüli (n=2) hapnikderivaadid: tsitraal ja farnesaal (CH2Y = CHO); geraniool ja farnesool (Y = OH); geranüüleetrid (Y = OAr); geranüülestrid ja farnesüülatsetaat (Y = OCOR). Selleks töötati välja mitmeid originaalseid meetodeid. Nende sünteesiskeemide suureks puuduseks olid väga madalad saagised, vastuargumendiks teiste paremate meetodite puudumine. Laiendades telomerisatsiooni lähteainete valikut töötati välja suur hulk sünteetilisi
Ka kreeka keelest tuletatud botaaniline nimetus melissa tähendab meenaudingut, meelõbu. Antiikarstid hindasid melissi kõrgelt kui elutahet tugevdavat ja rõõmsaks tegevat taime. Vana-Rooma arstide sõnul pole melissiteed joov inimene kunagi haige ja kes loputab haavu melissitõmmisega, ei tea, mis on põletik. Melissilehed on rikkad mõru- ja parkainete, orgaaniliste hapete ja vitamiinide poolest. Ravimtaime teevad temast eeterlikud õlid, lehtedes on neid 0,2-0,5%, mille koosluses on tsitraal, tsitronellool, linalool, heraniool. Meliss on veel avastamata maailm, arvatakse olevat veel 5-10% avastamata aineid, kuid nende mõju on juba meditsiinis teada. Melissilehtedes on palju C-vitamiini (100-180 mg%), leidub karotinoide, mikroelemente. Õitsemise ajal ja pärast õitsemist toimeainete koostis muutub, lõhn ja maitse muutuvad ebameeldivaks. Melissil on palju häid omadusi. Eeskätt on ülistatud teda kui rahustavat ürti. Tänu oma
TOIDUAINETE ÕPETUS Maitsetaimed Meliss Meliss pikendab noorust Vanas Kreekas kasvatati melissi kui meetaime, tema õitest saadud mesi on maitsev ja erilise ravijõuga. Ka kreeka keelest tuletatud botaaniline nimetus melissa tähendab meenaudingut, meelõbu. Melissi lehed on rikkad mõru- ja parkainete, orgaaniliste hapete ja vitamiinide poolest. Ravimtaime teevad temast eeterlikud õlid, lehtedes on neid 0,2-0,5%, mille koosluses on tsitraal, tsitronellool, linalool, heraniool. Meliss on veel avastamata maailm, arvatakse olevat veel 5-10% avastamata aineid, kuid nende mõju on juba meditsiinis teada. Melissi lehed on rikkad C-vitamiini poolest (100-180 mg%), leidub karotinoide, mikroelemente. Õitsemise ajal ja pärast õitsemist toimeainete koostis muutub, lõhn ja maitse muutuvad ebameeldivaks Meliss ravimtaimena Melissil on palju häid omadusi. Eeskätt on ülistatud teda kui rahustavat ürti. Tänu oma õrnale sidrunilõhnale
nende madal keemistemperatuur. Atsetooni molekulid hoiavad enam kokku polaarsuse tõttu, seepärast ka selline keemistemperatuur. Butaan kui hüdrofoobne aine vees praktiliselt ei lahustu. Atsetoon, eriti aga propanool moodustavad veega vesiniksidemeid, pealegi nende suhteliselt väikesed molekulid sobituvad hästi vee struktuuriga. 2. Aldehüüde saadakse primaarsete alkoholide oksüdeerimise teel, samal viisil saadakse ketoone sekundaarsetest alkoholidest. 3. Tsitraal: 3,7-dimetüülokta-2,6-dienaal Geraniool: 3,7-dimetüülokta-2,6-dieen-1-ool Linalool: 3,7-dimetüülokta-1,6-dieen-2-ool H 5. a) CH3 CH2 CHO + CH3 OH CH3 CH2 C OCH 3 OH
annaabi.ee 
