pidamist. 1522.aasta sügisel määras Riia linna magistraat tasakaaluka usuuuendaja Knopkeni Riia Peetri kiriku esimeseks evangeelseks õpetajaks. Knopken suri 18.veebruaril 1539 ja maeti Riia Peetri kiriku altari ette. TALLINN Aastal 1523 saabusid esimeste reformaatoritena Saksamaalt Tallinnasse endine munk Johann Lange, kes hakkas jutlustama Niguliste kirikus ja kaplan Zacharias Hasse, kes tegutses Oleviste kirikus. Oleviste kiriku patrooniks oli tsitertslaste Mihkli klooster, kelle vastuseisule vaatamata sai Hassest 1524.aastal Oleviste jutlustaja. Lange asus omavoliliselt Niguliste jutlustajaks.
Järgnevatel aastakümnetel vendid kristianiseeriti. Selle ristisõja ideestikku Põhja-Euroopas levitamise taga seisid Põhja-Euroopa vürstid, Vendide taga oli tegemist võimalus olla ristisõdija, teisest küljest mitte kaasa aidata Saksamaa kodupoliitikas domineerivale dünastiale, selle taga olid ka Taani kuningad, kes püüdsid legitimeerida oma dünastia, väga suurel määral oli see seotud ka tsitertslaste arusaamadega, kes 12. saj esindasid just kristluse sõjakat tiiba, pigem on siiski lähtekohaks kristlik reform, arusaam, et katoliku kirikut ja kristliku usuelu tuleb muuta paremaks, üheks võimaluseks tsitertslaste jaoks oli askees ja distsipliin. Tsitertslased olid tugevasti esindatud ka Taani poliitikas. Tsitertslastega oli seotud ka Lundi peapiiskop Estil 1137-1177, Estil pühitses Pr munk Fulco eestlaste piiskopiks. Kas ja millal Falco ja Nicolaus
Talvist nim jõuludeks, suvist jaanipäevaks. *Eestlaste pühapaikadeks olid eeskätt puudesalud e hiied. Ristiusu leviku algus *10-11 saj võtsid ristiusu vastu nii Taani, Rootsi kui Venemaa. Sellega sattus Eesti kristlike riikide vahele. *Kristlus jagunes 1054 a. lõplikult katoliikluseks ja õigeusuks. *1070.a paiku on Bremeeni peapiiskopp pühitsenud Läänemere maade piiskopiks munk Hiltinuse, kes siiski edu ei saavutanud. *1167a pühitses Lundi peapiiskopp eestlaste piiskopiks tsitertslaste ordu munga Fluco,kellele paavsti enda bullaga määrati abiliseks munk ristinimega Nicolaus.
1525 reformatsiooni mõõdukam suund pääseb Eesti alade linnadest võidule 1535 Wanradt-Koelli katekismus, esimene osaliselt säilinud eesti keeles trükitud raamat 1554 Maapäeval kuulutati välja usutunnistuse vabadus Liivimaal Mungaordud, nende lühiiseloomustus. Milline mungaordu mõjutas rohkem usuelu, millised majandust? Too näiteid. Naiskloostrite roll. Eestis tegutsesid birgitiinlaste, tsistertslaste, frantsisklaste, augustiinlaste ja dominiiklaste ordud. Tsitertslaste oma mõjutas rohkem majandust,sest nende vahendusel jõudis maarahvani uued põlluharimisviisid , käsitööoskused jne. Tänu vasallide annetustele kujunesid tsitertslased suurmaavaldajateks. Sellega kaasnes usuelu allakäik. Dominiiklaste ja frantsisklaste põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine, ehitati kloostrid avarad, et linnarahvas mahuks jumalateenistusele . Keskaegses ühiskonnas olid naised isa või abikaasa eestkoste all. Tavaliselt leseks
Pärast surma läksid inimesed kas paradiisi või põrgusse. Aktuaalne teema oli Viimne kohtupäev – Kristuse kohus inimeste üle. Levinud oli purgatooriumi mõiste, kus patused vabanesid oma pattudest. Kloostrite Kloostritest domineerisid benediktiinide kloostrid. Kloostritest said uued majapidamis- ja kultuurikeskused. Uued ordud loodi lähtuvalt Benedictuse põhimõtetest, kuna tootva töö osakaal oli kadunud. Võimsamaks benediktiini kloostriks sai Cluny. 12. saj-l tekkis Tsitertslaste ordu Citeaux' kloostri järgi. Tsistertslaste siht oli pöörduda apostelliku lihtsuse juurde ning vähendasid talupoegade abi tööde tegemisel. Kloostreid rajati tsivilisatsioonist eemale ning elati kasinat elu. Kloostrite tekkimisega suurenesid aga tsisterslaste rikkused, mistõttu kujunesid ka tsisterslastest majapidamismungad. Töödel kasut ilmikvendasid. Tsisterslased muutusid keskaja lõpul poolkapitalistlikeks asutusteks. Eestis oli Padise klooster tsisterslaste klooster.
Esimestel kirikutel lagi puudus (oli ainult talastik või võlvid). Kirikute katmine ristvõlvidega. · Püha Markuse kirik Veneetsia/Itaalia, 5-kuppel kirik. · Pisa toomkirik - Itaalia · Hildesheimi toomkirik Saksamaa · Saint-Sernin Lõuna-Prantsusmaa palverändurite kirik 5 lööviline, 3 transeptiga. · Poitiers Lääne-Prantsusmaa rikkaliku skulpturaalse kujundusega. · Citeaux tsitertslaste keskus ( Ida-Prantsusmaa) · Clunys benediktlaste keskus-põlluharijad ( Ida-Prantsusmaa) oma aja kõige suurem kloostrikirik; 5-lööviline,mille ees veel 3-lööviline eelkirik · Põhja-Prantsusmaa 2-läänetorniga ja 1 nelitistorniga. · Nundi toomkirik Rootsi · Ribe toomkirik, Vibron'i toomkirik Taani Norras kasutati puitu kirikute ehitamisel, kasutati ära viikingite laevaehitusoskust laeva ornamendid, kujud, lohed jne. Kõrge katusega.
annaabi.ee 
