Informatsioon omakorda on inimteadmiste väljendus. Tänapäeval võimaldab tehnoloogiline progress meil töödelda, säilitada, kätte saada ja edastada informatsiooni mistahes vormis – suulises, kirjalikus või visuaalses – hoolimata kaugusest, ajast või mahust. See revolutsioon lisab uusi võimalusi inimvõimetele ja loob ressursi, mis muudab meie koostöötamise ja -elamise viisi (lk 24). TSITEERIMINE Kui tsiteeritavast tekstist jäetakse välja sõnu või lauseosi, märgitakse väljajätukoht kahe (kolme) punktiga. Näide: “Modernism .. sai alguse juba valgustusajal ..” (A. Lunter “Maailmakirjanduse õpik gümnaasiumile”, 2003:8). TSITEERIMINE Pikem väljajätt (terviklaused) tähistatakse kolme mõttekriipsuga. Näide: “Modernismi seisukoht oli, et teadus viib täiuse poole. /- - - / Teadusest ei tohi kujuneda inimkonda hävitav tarkus
(Niisiis oleneb tulemus meist.) 15. Küsimärki ei panda kaudse küsilause järele (lause ei alanud küsisõnaga!): Iseenesest tekib küsimus, kas poleks olnud õigem vähem puhata. 16. Tsitaadid on sõnasõnalised väljavõtted teosest või tuntud inimese ütlemised. Neid kasutatakse toodud väidete kinnitamiseks või mõttele suurema ilmekuse andmiseks. Autori kirjaviis tsitaadis säilitatakse, samas võib tsiteeritavast lausest mõned osad välja jätta. Väljajäetud sõnu tähistatakse mõttepunktidega, lauseid aga mõttekriipsudega (enamasti nurksulgudes). Kui tsitaat, mille algult on sõnu ära jäetud, liitub tihedalt tekstiga, on mõttepunktid tarbetud (sel korral osutab väljajättele juba väike algustäht). Näiteks F. Tuglas on selle kohta öelnud, et ,,kõik meie
tõstmisega. Jutumärkides esitatakse tavaliselt kuni 4 rida tsiteeritavat teksti. Eelistada tuleks lühikest tsitaati, mida on lihtsam oma teksti sobitada. Tsiteeritavale tekstile lisatakse teose ilmumise aasta ja lehekülje number. Näide: Säljö tõdeb: ,,Traditsiooniline, õpetajakeskne ja tekstipõhine koolitus on kaotamas oma positsiooni mudelina, kuidas omandada teadmisi edukalt.'' ((nimi) Säljö (a) 2003: (lk)263-264) Kui tsiteeritavast tekstist jäetakse välja sõnu või lauseosi, märgitakakse väljajätukoht kahe (kolme) punktiga. Näide: `'Modernism.. sai alguse juba valgustusajal..'' (Lunter 2003: 8) Pikem väljajätt (terviklaused) tähistatakse kolme mõttekriipsuga. Värsiridade tsiteerimisel jutumärke ei tarvitata, kui need on paigutatud eraldi muust tekstist ega sula sellega ühte. Refereerimine Kirjavahemärgid
millised mõtted on pärit kellegi teise kirjutistest. Eelistatakse otsest viitamist; kui vähegi võimalik, vältida sekundaarseid viiteid (st keegi ütles kellegi kohta). Tekstis näidatakse ära autor (autorid) ja teose ilmumise aasta. Tsiteerimise puhul on tegemist algteksti võimalikult täpselt originaalile vastava esitusega, mis pannakse jutumärkidesse ning millele lisatakse autori nimi, teose ilmumise aasta ja lehekülje number. Juhul, kui tsiteeritavast lausest on osa välja jäetud, tuleb selle esitamata teksti asemele paigutada ümarsulud, mille vahel kolm punkti. Täpsemaid juhiseid viitamiseks on toodud lisas. Ühe või kahe autoriga töö. Teksti sees esitatakse autori(te) nimi (nimed) ja ilmumise aasta. Kass (1996) näitas, et .... Tamm ja Lill (2003) näitasid, et ..... Sarnast efekti on näidatud mitmetes töödes (Kass, 1996; Lilov, 2000; Tamm & Lill, 2000)
millised mõtted on pärit kellegi teise kirjutistest. Eelistatakse otsest viitamist; kui vähegi võimalik, vältida sekundaarseid viiteid (st keegi ütles kellegi kohta). Tekstis näidatakse ära autor (autorid) ja teose ilmumise aasta. Tsiteerimise puhul on tegemist algteksti võimalikult täpselt originaalile vastava esitusega, mis pannakse jutumärkidesse ning millele lisatakse autori nimi, teose ilmumise aasta ja lehekülje number. Juhul, kui tsiteeritavast lausest on osa välja jäetud, tuleb selle esitamata teksti asemele paigutada ümarsulud, mille vahel kolm punkti. Täpsemaid juhiseid viitamiseks on toodud lisas. Ühe või kahe autoriga töö. Teksti sees esitatakse autori(te) nimi (nimed) ja ilmumise aasta. Kass (1996) näitas, et .... Tamm ja Lill (2003) näitasid, et ..... Sarnast efekti on näidatud mitmetes töödes (Kass, 1996; Lilov, 2000; Tamm & Lill, 2000)
annaabi.ee 
