Vana-Kreeka armastus ja ilujumalannast Aphroditest (ladina k. Venus). Tänapäeval on iluideaal teistsugune, kui see oli tol ajal. Ilu kujutamine on võetud kaugest antiikajast. Renessanssi ajal võeti palju antiikajast, nii kunstis, kirjanduses kui ka moes, sest antiikaeg näis olevat nii kauge, võluv ja kättesaamatu. Tänapäeva moes on võimalik näha 19sajandist inspiratsiooni saanud jalanõusid. Maailmas toimub koguaeg jäljendamine. Egiptlased tsiteerisid sumereid, kreeklased egiptlasi, roomlased kreeklasi jne.Tegemist on tsivilisatsiooni arenguga, kus ühe kultuuri elemendid on segunenud teise kultuuri elementidega. Näiteks Belgia sürrealist Rene Magritte, kes oma teoses ,,Valmis lillekimp" käsitles Botticelli motiivi (fragmendilt ,,Kevad") omapärasel ja sürrealistlikul viisil. Paljud tänapäeva kunstnikud võtavad aluseks mingi motiivi mõne kuulsa klassiku teosest ja teevad
Odüsseia kommentaari ning avaldas hümne, eleegiaid, epigramme. Tema teostest on säilinud ,,Taevanähtused" (Phainomena), mis oli keskajal kasutusel kooliõpikuna ( see räägib tähtkujudest). Plutarchos Plutarchos on tähtsaim Rooma impeeriumi aegne kreeka ajaloolane ja suurim biograaf. Kõik tema säilinud teosed on proosas. Tema teosed jaotatakse kaheks : Moralia ( kirjutised moraali alalt) ja Paralleelsed elulood. Plutarchose mõju sajandite jooksul on olnud suur: teda lugesid, tsiteerisid ja imetlesid paljud inimesed, näiteks Rabelais, Montaigne, Rousseau, Bacon. Paralleelsed elulood on andnud ainestikku mitmele draamakirjanikule, näiteks Corneille, Racine, Shakespeare ( tragöödia ,,Antonius ja Kleopatra", Theseuse tegelane komöödias ,,Suveöö unenägu" ). Aisopos Aisopost peetakse tõeliseks valmi loojaks. Kreeka valm ei ole väga kindlate piiridega zanr, sellele on lähedased ka teised vormid nagu pärimus ja jutt. Valmi eristab enamasti selles
olulisemaid tõdesid, ründavad Kolmainsa Jumala ilmutust ning Jeesuse Kristuse jumalikkust. Samuti on hea vestelda inimestega, kes on jehoovatunnistajate küüsist pääsenud. Nemad oskavad rääkida, kuidas neid töödeldi ja ahistati. Loe Piiblit tervikuna, et jehoovatunnistajad ei saaks teid petta teatud salme ja lõike kontekstist välja rebides. Kui olin alles 3 kuud kristlane olnud, kohtusin jehoovatunnistajatega, kes püüdsid mu seniseid usulisi tõekspidamisi hävitada. Nad tsiteerisid Koguja raamatust salme, mille põhjal jäi mulje, et inimeste ja loomade hinged on sarnased. See õpetus oleks mu senise usu kõikuma pannud, kuid õnneks meenus mulle kellegi soovitus: ``Loe alati kogu teksti, loe tervet lõiku või peatükki!´´ Kui ma seda tegin ja esitasin oma oponentidele järgmistes salmides leiduva selgituse, sattusid nad suurde segadusse. Vahitorni kirjandust levitades ei olnud nad selle peale tulnud. Vaba turumajandus on jõudnud iseseisvasse Eestisse ka usuasjades
Archimedes suri Sürakuusa piiramise ajal, mil ta tapeti Rooma sõduri poolt vaatamata käsule teadlasele mitte kahju teha. Cicero kirjeldab Archimedese haua külastamist, mille kohal asus silindri sees paiknev kera. Archimedes oli tõestanud, et kera ruumala ja pindala on kaks kolmandikku silindri omast, seda peetakse ka tema üheks suurimaks saavutuseks. Vastupidiselt tema leiutistele olid tema matemaatilised kirjutised antiikajal vähe tuntud. Aleksandria matemaatikud lugesid ja tsiteerisid tema kirjutisi, kuid esimene põhjalik kokkuvõte tehti alles 530 pKr Mileetuse Isidore poolt, kuigi kuuendal sajandil Archimedese töid kommenteerinud Eutocius oli see, kes tõi nad laiema publiku ette. Väike hulk koopiaid geeniuse kirjutistest, mis elasid üle ka keskaja, oli mõjukas ideedeallikas renessansiaegsetele teadlastele. 3 Elulugu
Poliitiliste juhtkirjade asemel hakkasid ilmuma väga selge alltekstiga "juhtkirjad" /jutumärkides/. Vaba Maa näiteks kirjutas suurusehullustusest, oravate keelest Eestis ja Ameerikas, Kaja õpetas valmistama seentega täidetud kapsapead, arutledes mälukaotuse ümber, Päevaleht kirjutas tantsust aju massaaziks, aedmaasikate kasvatamisest jms. Eriti populaarseks said Päevalehe juhtkirjad kurkidest ja kurkide hapendamisest, mida teised päevalehed mõnuga tsiteerisid: "Mõni kurk on paksu nahaga ja tal on kärnad seljas. Maarahvas nimetab neid liideriteks ega salli neid mitte oma kurgitünnis. Süüa nad ei kõlba, omavad kibeda maigu ja rikuvad sööjal rahval kõhtu. Nii siis et hoidugem paksunahaliste kurkide eest, eriti aga nende eest, kel seljas kärnad. Kui muidu pääsu ei ole, siis heidetagu välja kas või kogu kurgi-hapendis ja selle järele kurgipütt hästi puhtaks pesta ning terveks suveks värske vee alla panna
rotiga. Jumalaga pole lugu parem. Kõik isandad ja üleloomulikud jõud rakendatakse iseenda majapidamise teenistusse. Veel aastat 25 – 30 tagasi kohtas “rehepappe” päris sageli, enamasti oma maja esisel hoolitsetud muruplatsil istumas. Nad töötasid kusagil kolhoosis või ehitusorganisatsioonis asjameestena, petsid riiki, kirusid viinapitsi taga vene võimu ja käisid laulukooris. Nende lemmiklektüüriks oli Hašeki “Švejk” ja nad tsiteerisid mõnuga peast episoodi, kus soovitatakse pärast truudusevande andmist sellesama vandega tagumikku pühkida. Ning see retsept töötas ja aitas ellu jääda. Kõigil “rehepappidel” oli kusagil kapisahtlis sini- must-valge laualipuke, kuid riigipühadel heiskasid nad oma majale punalipu – olgu ka keiser rahul ja lasku rehepapil omasoodu elada. Olid jõulud ja olid näärid. Peeti munadepühi ja käidi oktoobripühade ajal paraadil
annaabi.ee 
