Inglismaa: juurdus vara, seotud prants. gootikaga, isel: pikaks venitatud põhiplaan, rikkalikult kujundatud võlvid ja terav kaar (13 saj lõpuni). Solisbury ja Lincolni katedraalid. Dekoreeritud stiil (13 saj. II pool) - keerulisemad võlvid, rikkalik raamistik. 14.-16. II pool- saj: perpentikulaarne Madalmaad: sageli käsitletakse prantsuse kultuuri osana, suurejoonelised profaal ehitised: Bryche ja Brüsseli raekojad. Itaalia: gooti stiil tõi tsistertslastest mungad. Firenze toomkirikud. Saksamaa: gootika jõudis hilja, valmisid kirikuarhidekt. parimad näited: Strasbourgi ja Külni katedraalid. Saksa eri gootika (14. saj): lihtsustamine, kõik löövid ühe katuse all. Alam-Saksamaal telliskiviarhidektuur.: Saksa Ordu erinevad lossid. Eesti: jõudis selle alamsaksamaalt (13. saj keskel). Tartus: Toomkirik (Baltikumi suurim punastest tellistest kirik), Jaani kirik (terrakota skulpuurid) Tallinn: traditsiooniline gooti linn: Toomkirik, Oleviste,
1)roomakatolik kirik: katolik usk , kreekakatolik kirik: õigeusk 2) paavst patriarh Mida taotlesid Cluny liikumine ja tsistertslaste ordu? Vaimulike abielukeeld, seisid vastu kirikuametite müümisele, luksusest loobumine, karmimad kombed, järjekindel füüsiline töö, lähtuti Benedictuse reeglitest. Milles erinesid kerjusmungaordud varasematest mungaordudest? Nimeta kaks tuntumat kerjusmungaordut. Mille poolest nad üksteisest erinesid? Einevalt tsistertslastest, kes püüdsid ilmaelust eemale tõmbuda, tegutsesid kerjusmungaordud linnades keset publitsevat elu, kuulutasid jumalasõna ja kutsusid patukahetsusele. 1)frantsisklased-pruunikas/hall kuub, tekkisid koolid 2)dominiiklased-must kuub, tekkisid kloostrikoolid Milles erinesid ketserite seisukohad katoliku kiriku omadest? Too kaks näidet. Mida ketserid taotlesid? Ketserid panid pahaks kiriku rikkust ja sekkumist ilmaliku võimu valdkonda.Ketserid arvasid,
Citeaux kloostril on üldse tulevikku. (Lawrence 2001: 180) Sellest hetkest aga hakkas ordu kiiresti kasvama ja levima. Loodi tütarkloostrid La Ferté's (1113), Pontigny's (1114) ning 1115. aastal Clairvaux's ja Morimondis. Need olid "vanemad tütred", millele juba õige pea tekkisid ka omakorda tütarkloostrid. (Lawrence 2001: 173) Bernardi surma ajaks 41 aastat pärast tsistertslastega liitumist oli Citeaux'l tütarkloostreid üle kogu Euroopa oli 343 kloostrit tsistertslastest munkadega, millest 68 olid otse loodud Clairvaux'st. Seda edu seostatakse suuresti Bernardi karismaatilise isiksusega. Keha oli tal nõrk ja kurnatud, kuid vaim oli tugev ja ergas ning triumfeeris keha üle. Ta oli ordu kõige suurem kaitsja ja 6 kõige suurem uute liikmete värbaja. (Lawrence 2001: 180-181) Väidetavalt oli Bernardil juba noore mungana väga suur mõjujõud, sest räägitakse, et "emad kartsid poegade, naised abikaasade ja sõbrad sõprade pärast"
ja Tartu lähedale Kärknasse. Need asusid eraldatud paigas ja olid tugevasti kindlustatud. Kloostrite ümber laiusid põllud, heina- ja aiamaad, kalatiigid, sest ordu põhimõtete järgi pidid mungad elama lihtsalt elu ja end ise tööga toitma. Tsistertslased ehitasid siinmail esimesed vesiveskid. Vasallid tegid kloostritele rikkalikke annetusi. Õige pea saabusid Eestisse kerjusmungakloostrid kelle kloostrid pidid paiknema linnades:dominiiklased ja frantsisklased. Erinevalt tsistertslastest püüdlesid nad suuremale avarusele. Nende põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine. Kloostritele ehitati avarad kirikud et linnarahvas mahuks jumalateenistust kuulama. Dominiiklased nõudsid oma liikmetelt kohaliku keele oskust ja panid suurt rõhku haridusele. Tsistertslaste ordu oli läbinisti aristokraatliku loomuga võttes oma ridadesse ainult aadleid. Aadlisoost naisel oli enamasti väga raske iseseisvalt end elatada
kloostriülemale ehk abtile. Tsitsertslaste ordu tekkis XI sajandi lõpul ja sai nime Citeaux' kloostri järgi Prantsusmaal. Ordu lähtus Benedictuse reeglitest, kuid nõudis oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd. Et ilmaelust eemale tõmbuda, rajasid tsitsertslased kloostrid asustamata paikadesse, kus harisid oma kätega maad ja ehitasid kloostrihooneid. Erinevalt ilmaelust eemale tõmbuda püüdvatest tsistertslastest, tegutsesid nn kerjusmungaordud peamiselt just linnades keset pulbitsevat elu, kuulutades jumalasõna ja kutsudes patukahetsusele. Frantsisklaste ordu rajas jõuka kaupmehe poeh Francisus Assisi linnast Põhja-Itaalias. Frantsisklased idealiseerisid kasinust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas, nii nagu Jeesus seda teinud oli. Dominiiklaste ordu rajas hispaania päritolu aadliseisust munk Dominicus, kellelt ordu sai nime.
annaabi.ee 
