Vaimulikud ordud- varakeskajal domineerisid Püha Benedictuse reeglite järgi tegutsevad Benediktiini kloostrid.Uued ordud e.kindlate reeglite järgi toimivad munkade ja nunnade ühendused,millel oli kloostreid paljudes maades. Tsistertslaste ordu-tekkis XI saj.lõpul Prantsusmaal.Lähtus Benedictuse reeglitest,nõudis liikmetelt luksustest loobumist jms.Eestis rajasid tsisterlased kloostri nt:Padisele,Harjumaa metsade ja soode piirile.kandsid valget mungarüüd.Kuulsaim tsisterlane oli munk Benard Clairvaux,kellest sai keskaja mõjukaim teoloog ja vaimuinimene.Kerjusmungaordud-tegutseid peamiselt just linnades keset elu,kuulutades jumalasõna ja kutsudes patukahetsusele. Frantsisklaste ordu-rajas jõuka kaupmehe poeg Franciscus Põhja-Itaalias.Võitis palju pooldajaid ning sooviti anda ametliku vormi (olid tuntud ka kui hallid vennad). Dominiiklaste ordu-rajas hispaania päritolu aadliseisusest munk Dominicus,kelle nimi oli ordul,nim.ka jumala ustavateks koerteks
*Hamburgi-Bremeni peapiiskop lootis taastada oma liidripositsiooni Põhja-Euroopas. *Saksa kaupmehed olid huvitatud kindla tugiala rajamisest Väina jõe äärde. *Ka Saksimaa ja Vestfaali rüütlid olid ristisõja poolt, sest neis piirkondades oli juba ammu ristisõjast juttu olnud ja paljud rüütlid olid andnud juba varasemalt sõtta mineku tõotuse, mis vajas nüüd lunastamist. *Ka Liivimaa tsisterlased olid ristisõja poolt. Isikud Berthold - Kui Meinhard suri, sai Üksküla piiskopiks tsisterlane Berthold 1196. aastal. Meinhard - Esimene Üksküla piiskop, augustiinlane. Tema ülesanne oli Liivimaale ristiusu toomine. Sai piiskopiks 1186. aastal. Theoderich - Meinhardi tähtsaim abiline ja Eestimaa piiskop, keda peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks. Albert - 1199. aastal pühitseti Üksküla piiskopiks, Bremeni toomhärra. Alustas 1201. aastal Riia linna ehitamist. Ta oli eelnevatest piiskoppidest noorem ja ambitsioonikam ning kindla eesmärgi ja laiema haardega.
Hamburg-Bremeni peapiiskop pühitses Meinhardi piiskopiks ja tegi talle ülesandeks Liivimaa ristiusule toomise. Kui Meinhard suri ja 1196. aastal sai Üksküla piiskopiks tsisterlane Berthold. Kuna liivlased olid hakanud sakslasi umbusaldama ega soovinud Bertholdi piiskopina vastu võtta, sai Berthold paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et liivlased jõuga alistuma sundida. 1198. a saabuski u. 1000-meheline ristisõdijate vägi praeguse Riia alla. Meinhardi tähtsaim abiline ja hilisem Eestimaa piiskop oli Theoderich, keda peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks.
Vaimulikud ordud- varakeskajal domineerisid Püha Benedictuse reeglite järgi tegutsevad Benediktiini kloostrid.Uued ordud e.kindlate reeglite järgi toimivad munkade ja nunnade ühendused,millel oli kloostreid paljudes maades.Tsistertslaste ordu-tekkis XI saj.lõpul Prantsusmaal.Lähtus Benedictuse reeglitest,nõudis liikmetelt luksustest loobumist jms.Eestis rajasid tsisterlased kloostri nt:Padisele,Harjumaa metsade ja soode piirile.kandsid valget mungarüüd.Kuulsaim tsisterlane oli munk Benard Clairvaux,kellest sai keskaja mõjukaim teoloog ja vaimuinimene.Kerjusmungaordud-tegutseid peamiselt just linnades keset elu,kuulutades jumalasõna ja kutsudes patukahetsusele.Frantsisklaste ordu-rajas jõuka kaupmehe poeg Franciscus Põhja-Itaalias.Võitis palju pooldajaid ning sooviti anda ametliku vormi (olid tuntud ka kui hallid vennad).Dominiiklaste ordu-rajas hispaania päritolu aadliseisusest munk Dominicus,kelle nimi oli ordul,nim.ka jumala ustavateks koerteks
ja kogenud paavst paavsti õukond ehk kuuria, bullad ehk paavsti ametlikud seisukohavõtud 25. Ristiusk ja kirik II Vaimulikud ordud Tsisterlaste ordu – rajati Prantsusmaal, lähtusBenedictuse reeglitest kuid nõudsid liikmetelt karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd, kloostrid rajate asustamata paikadesse, olulised ehituskunsti arendajad, kandsid valgeid rüüsid ajajooksul karmid nõuded leevenesid ja kloostritest said suured majanduskeskused, kuulsaim tsisterlane oli Bernard Clairvaux Kerjusmungaordud – rajati keset linna ja kuulutati jumalasõna Fransisklaste ordu – rajas rikka kaupmehe poeg Fransiskus, kes loobus tema varndusest, ta eesmärk polnud alustada uut ordut aga tal oli palju pooldajaid ja kirik soovis anda ametliku vormi, Fransiskus kirjutas oma abilistega uued omad reeglid ja nende soov oli kuulutada jumalasõna lihtrahva seal, neil olid hallid või pruunid kuued, olid tuntud lihtsuse poolest,
Pruun/hall kuub. Vähenõudlikkus ja lihtsus teevad menukaks rahva seas. Aja jooksul tekkisid siiski kloostrid, hakati tähelepanu pöörama haridusele. c) Dominikaanlaste ordu peamine ülesanne jutustada õige usu kaitseks. Must kuub. · Aquino Thomas keskaja tuntuim teoloog, dominikaani ordu liige; "Summa Theologiae" - usutõdede ja loogika vahekorda käsitlev teos. · Bernard Clairvaux keskaja mõjukaim teoloog, vaimuinimene; tsisterlane, õhutas ristiretki. · Pühakud inimesed, kelle elus või surmas ilmnes Jumala pühadus. Tugev usk oli andnud neile jõudu vagaks eluks, kannatusteks, märtrisurmaks. Kaitsjad ja eestkostjad ka pärast surma. · Reliikviad pühakutega seostatavad esemed/luud, arvati olevat jumaliku väega. · Ketser - "usust taganeja", inimene kes kritiseerib katoliku kiriku õpetust/rikkust · Inkvisitsioon katoliku kiriku poolt loodud spetsiaalne kohus võitluseks ketserite vastu.
annaabi.ee 
