Paide vald paikneb Kesk-Eestis, Türi Voorestiku Maastikukaitseala kirdeservas, Pandivere kõrgustiku ja veekaitseala edela-lääneserva ja Kõrvemaa Maastikukaitseala edelaosa vahel.Maapind on siin suhteliselt rahuliku reljeefiga, keskmiselt 60-70 m üle merepinna. Aluspõhjaks on ordoviitsiumi ja siluri karbonaatsed setted, peamiselt lubjakivid. Pinnakate koosneb põhiliselt lubjarikkast moreenist. Aluspõhjas esineb rohkesti tektoonilisi püstlõhesid, mis võimaldab põhjavee tsirkuleerimist maapinnas. Põhilised mullad on liivsavi mullad,mis sisaldavad mulda ja liiva peaaegu pooleks ning on taimede kasva- miseks kõige soodsamad. Paide piirkond Maastikuliselt paikneb Paide valla lõunaosa Pandivere kõrgustiku edelanõlval põhjavee väljakiildumisalal, kus on suhteliselt rohkelt allikaid. Pandivere nitraaditundliku ala sisse jääb valla kaguosa - Mäo, Suurpalu, Sargvere, Mäeküla, Valgma, Nurmsi ja Veskiaru piirkond ning
kolesteroori tase ja tühjad kalorid. Samas kui tervislikus ehk tasakaalustatud toidus valitseb süsvesikute, valkude ja rasvade harmoonia. Siis süsivesikud ja rasvade rohkus põhjustab organismis häireid toitainete omandamisel, mille käigus hakkab kogu keha talle mitte nähtud skeemi järgi töötamast. · Kiirtoidu tarbimisel moodustab organism hulk ebavajalikke moodustisi ehk liited, mis kuhjuvad veresoonte seintel, takistades vere normaalset tsirkuleerimist. · Et tervislikult toituda, on tähtis süüa võimalikult vähe organismi saastavaid aineid, süüa mõõdukalt ( vastavalt energia kulutamisele) ja kindlasti liikuda. [1:62-63] 4.2 Mida noored valesti teevad? Noorte inimeste arusaam tervislikust toitumisest osutab pahatihti valeks, sest nad ei mõtesta seda kõike, mis sellega kaasneb. Noored söövad kõike mida nad tahavad, millal tahetakse ja kui palju tahetakse
tegureid, mis mõjutavad looma elutalitlusi, tervislikku seisundit ja jõudlust,. Õhk on loomale vajalik hingamiseks ja liigse soojuse äraandmiseks. Õhu keemilised ja füüsikalised omadused ning temas leiduvad tahkete ainete osakesed mõjutavad looma organismi talitlusi. . Loomadele soodsa mikrokliima loomiseks peab laudas olema korralik ventilatsioon. Eelkõige on seda vaja piisava koguse värske õhu tagamiseks. See tähendab õhu tsirkuleerimist laudas, kahjulike gaaside (näiteks ammoniaagi) ja niiskuse ning loomade poolt toodetud soojuse eemaldamist. Hea ventilatsioon väldib haiguste esinemist ja loob loomadele värske ning kuiva keskkonna. Enamasti kasutatakse loomulikku ventilatsiooni, mis põhineb asjaolul, et soe õhk on kergem kui külm. Õhk laudas soojeneb loomade kehasoojusest ja tõuseb lauda lae alla. Loomade kohal tekib alarõhk, mis võimaldab külmal õhul sisse voolata. Loomuliku
Sõltuvalt tehnoloogiast võib erinevate masinate töötamisel sattuda laudaõhku vingugaasi ehk süsinikoksiidi, mis on mürgine gaas. Orgaaniliste ainete roiskumisel ja soolegaasidena tekib veel mitmeid loomade tervisele kahjulikke gaase. Saastatud õhk on väga soodne mikroobide paljunemiseks ja levimiseks. Loomadele soodsa mikrokliima loomiseks peab laudas olema korralik ventilatsioon. Eelkõige on seda vaja piisava koguse värske õhu tagamiseks. See tähendab õhu tsirkuleerimist laudas, kahjulike gaaside (näiteks ammoniaagi) ja niiskuse ning loomade poolt toodetud soojuse eemaldamist. Hea ventilatsioon väldib haiguste esinemist ja loob loomadele värske ning kuiva keskkonna. Enamasti kasutatakse loomulikku ventilatsiooni, mis põhineb asjaolul, et soe õhk on kergem kui külm. Õhk laudas soojeneb loomade kehasoojusest ja tõuseb lauda lae alla. Loomade kohal tekib alarõhk, mis võimaldab külmal õhul sisse voolata
tervikuna. Sõltuvalt tehnoloogiast võib erinevate masinate töötamisel sattuda laudaõhku vingugaasi ehk süsinikoksiidi, mis on mürgine gaas. Orgaaniliste ainete roiskumisel ja soolegaasidena tekib veel mitmeid loomade tervisele kahjulikke gaase. Saastatud õhk on väga soodne mikroobide paljunemiseks ja levimiseks. Loomadele soodsa mikrokliima loomiseks peab laudas olema korralik ventilatsioon. Eelkõige on seda vaja piisava koguse värske õhu tagamiseks. See tähendab õhu tsirkuleerimist laudas, kahjulike gaaside (näiteks ammoniaagi) ja niiskuse ning loomade poolt toodetud soojuse eemaldamist. Hea ventilatsioon väldib haiguste esinemist ja loob loomadele värske ning kuiva keskkonna. Enamasti kasutatakse loomulikku ventilatsiooni, mis põhineb asjaolul, et soe õhk on kergem kui külm. Õhk laudas soojeneb loomade kehasoojusest ja tõuseb lauda lae alla. Loomade kohal tekib alarõhk, mis võimaldab külmal õhul sisse voolata. Loomuliku ventilatsiooni
tervikuna. Sõltuvalt tehnoloogiast võib erinevate masinate töötamisel sattuda laudaõhku vingugaasi ehk süsinikoksiidi, mis on mürgine gaas. Orgaaniliste ainete roiskumisel ja soolegaasidena tekib veel mitmeid loomade tervisele kahjulikke gaase. Saastatud õhk on väga soodne mikroobide paljunemiseks ja levimiseks. Loomadele soodsa mikrokliima loomiseks peab laudas olema korralik ventilatsioon. Eelkõige on seda vaja piisava koguse värske õhu tagamiseks. See tähendab õhu tsirkuleerimist laudas, kahjulike gaaside (näiteks ammoniaagi) ja niiskuse ning loomade poolt toodetud soojuse eemaldamist. Hea ventilatsioon väldib haiguste esinemist ja loob loomadele värske ning kuiva keskkonna. Enamasti kasutatakse loomulikku ventilatsiooni, mis põhineb asjaolul, et soe õhk on kergem kui külm. Õhk laudas soojeneb loomade kehasoojusest ja tõuseb lauda lae alla. Loomade kohal tekib alarõhk, mis võimaldab külmal õhul sisse voolata.
annaabi.ee 
