(rukis, tatar, kaer), tomat, sibul, salat, vetikad, kõrvitsaseemned, puuviljad (pirn, õun, ploom) ning pärm. Tsink osaleb valkude, hormoonide ja vitamiinide ainevahetuses ning on paremini kättesaadav loomsest toidust. Tsingivaegus viib aju biokeemilise tasakaalu häireteni. Tsingivajadus on 7-15 mg ööpäevas. Kuna tsinki leidub toiduainetes väga väikestes kogustes, tuleb seda manustada ka täiendavalt. Lastel annab tsingipuudus tunda, kui lapsel on isupuudus, luude nõrkus. Täiskasvanutel võivad tsingipuuduse tõttu juuksed välja langeda või esineda luumurrud, nahahaigused, väsimus. Meestel esineb sel juhul sagedamini eesnäärmehaigusi. Tsink kuulub mitmete valkude ja süsivesikute ainevahetust stimuleerivate ensüümide ja hormoonide koostisse. Eriti oluline mõju on tsingil skeleti ja epiteelkudede arengule. Tsingi transport organismis toimub aeglaselt. Ülearune tsink eraldatakse organismist
Palju sisaldavad oomega-3-rasvhappeid kreeka pähklid, rapsi-, linaseemne- ja sojaõli ning lina- ja kõrvitsaseemned, kuid lisaks neile tuleks kindlasti tarbida ka toidulisandeid. B12-vitamiini madalam tase Taimetoitlaste puhul suureneb risk vitamiin B12 puudujäägiks. B12 on vitamiin, mis aitab kaasa meie ainevahetusele, aitab toidu energiaks muundada ning toodab kehale eluks vajalikke punavereliblesid. Vitamiin B12 leidub peamiselt mereandides, munasaadustes ja piimas. Tsingipuudus Taimetoidu kasuks otsustades tuleks jälgida, et keha saaks piisavalt tsinki. Sarnaselt rauaga omastab keha tsinki paremini loomset päritolu toitudest, mistõttu on taimetoitlastel jällegi suurem risk tsingivaeguse all kannatada. Tsink on meie kehale oluline eelkõige raseduse ja imetamise ajal ning kasvuperioodil. Taimetoitlastel on soovitatav piisava tsingikoguse saamiseks süüa teraviljatooteid (näiteks on suure tsingisisaldusega nisukliid,
täisteraviljatooted, (rukis, tatar, kaer), tomat, sibul, salat, vetikad, kõrvitsaseemned, puuviljad (pirn, õun, ploom) ning pärm. Tsink osaleb valkude, hormoonide ja vitamiinide ainevahetuses ning on paremini kättesaadav loomsest toidust. Tsingivaegus viib aju biokeemilise tasakaalu häireteni. Tsingivajadus on 7-15 mg ööpäevas. Kuna tsinki leidub toiduainetes väga väikestes kogustes, tuleb seda manustada ka täiendavalt. Lastel annab tsingipuudus tunda, kui lapsel on isupuudus, luude nõrkus. Täiskasvanutel võivad tsingipuuduse tõttu juuksed välja langeda või esineda luumurrud, nahahaigused, väsimus. Meestel esineb sel juhul sagedamini eesnäärmehaigusi. Tsink kuulub mitmete valkude ja süsivesikute ainevahetust stimuleerivate ensüümide ja hormoonide koostisse. Eriti oluline mõju on tsingil skeleti ja epiteelkudede arengule. Tsingi transport organismis toimub aeglaselt. Ülearune tsink eraldatakse organismist sapi,
viinamarja- ja juurviljamahla. Need sisaldavad ka kaltsiumi ja magneesiumi, et asendada mineraalained, mis saunas käies samuti organismist väljuvad. Antioksüdandid soodustavad organismi puhastumist läbi maksa. Nendeks on C-vitamiin, seleen, neid sisaldavad värvilised värsked puu- ja juurviljad, toores mahl ning köögiviljad. Toorest taimemahlast saab organism palju mineraalaineid. Magneesium aitab näiteks alumiiniumit välja tõrjuda. Kui kehas on magneesimumi-, naatriumi- ja tsingipuudus, siis on ka toksiliste metallide väljutamine raskendatud. 6 KOKKUVÕTTEKS On üllatav, et inimkond on kasutanud elavhõbedat juba mitutuhat aastat ja alles viimastel kümnenditel hakkame mõistma kui ohtliku asjaga me seni üsna hoolimatult mänginud oleme. Nagu loetust võime järeldada, siis me puutume tahes-tahtmata oma igapäeva elus elavhõbedaga rohkemal või vähemal määral kokku. Elavhõbedatermomeetrid on küll
14 (pirn, õun, ploom) ning pärm. Tsink osaleb valkude, hormoonide ja vitamiinide ainevahetuses ning on paremini kättesaadav loomsest toidust. Tsingivaegus viib aju biokeemilise tasakaalu häireteni. Tsingivajadus on 7-15 mg ööpäevas. Kuna tsinki leidub toiduainetes väga väikestes kogustes, tuleb seda manustada ka täiendavalt. Lastel annab tsingipuudus tunda, kui lapsel on isupuudus, luude nõrkus. Täiskasvanutel võivad tsingipuuduse tõttu juuksed välja langeda või esineda luumurrud, nahahaigused, väsimus. Meestel esineb sel juhul sagedamini eesnäärmehaigusi. Tsink kuulub mitmete valkude ja süsivesikute ainevahetust stimuleerivate ensüümide ja hormoonide koostisse. Eriti oluline mõju on tsingil skeleti ja epiteelkudede arengule. Tsingi transport organismis toimub aeglaselt. Ülearune tsink eraldatakse organismist sapi,
rasked haigestumised. Kauakestev tsingi vaegus avaldub vastupidavuse langusena külmetus- 42 ja nakkushaigustele, raseduse häiretena, laste arenguhäirete ja peetusena, varajase kliimaksi ja vananemise ning vanurite eluea lühenemisena. Ülemaailmse Tervisekaitse Organisatsiooni ekspertide hinnangul esineb tsingivaegust inimorganismis vägagi tihti, maailma elanikkonna üldisel uurimisel avastati tsingipuudus 4,5 miljardil inimesel. Selle põhjuseid on palju põllu- ja karjamaade tsingisisalduse vaesestumisest (mille tagajärjeks on üldkasutatavate toiduainete tsingisisalduse vähenemine) kuni tsingi omastamise häirete ja inimorganismi suurenenud tsingivajaduseni. Ühe või teise keemilise elemendi vaegust organismis nimetatakse hüpoelementoosiks ja selle alla kuuluvaid inimesi "riskigrupiks". Millist liiki on siis tsingivaeguse riskigrupp?
annaabi.ee 
