Indiaanalased Koostaja: Sander Siimann Tserokiid Tserokiid elasid Ameerikas kagupiirkonnas. Nad rääkisid irokeesi keelt. Tserokiidel oli esimese põliselanike keelena oma tähestik, mille loojaks oli Sequoyah(1770-1843) Tserokiid olid põlluharijad, kes erinevalt põhjanaabritest said aastas kaks maisisaaki ning kasvatasid lisaks kabatsokki, kõrvitsat, pudelkõrvitsat ja päevalilli. Tserokiide jahipidamine nõudis erilisi oskusi, kuna kagupiirkonnas ei ole lund, mis takistaks hirvede kiiret põgenemist. Tüüpilised elupaigad, nagu näiteks kriikidel, koosnesid nelinurksetest viiluga ja mudakrohviga suvemajadest ning suurtest koonulisest talvemajadest, mis ehitati soojuse hoidmiseks pooleldi maa sisse.
tühjaks ammutatud madalamaid meresid ja nende asemele jäetud kuiva maasilda. Hilje, kui maakeral ilm soojenes, tekkis silla kohale Beringi väin. Rändajad tulid loomajälgedes. Nad saabusid aeglaselt läbi kõöeda maasitku lõuna poole. Nad küttisid osavalt mammuteid ja pikk-sarv piisoneid. Tänapäeval on need loomad välja surnud. 1.1 Suguharud Indiaanlased jagunesid hõimudesse. Suuremad hõimud on siiani säilinud. Need on: irokeesid, maiad, asteegid, nevahod, siuud, tserokiid, apatsid, komantsid, Pueblo indiaanlased ja seieenid. *Irokeeside külad olid ümbritsetud kõrgete teivastaradega. *Siuu hõimu indiaanlased elasid nahkadest valmistatud onnides - tepeedes - mida oli kerge kokku pakkida. *Pueblo indiaanlased elasid edela Ameerikas *Apatsid võtsid hispaania asunikelt üle ratsutamiskombe, kihutades nii hobustel paigast paika. *Pärast olmeekide ja teotihuacanlaste kultuuride kadumist said Mehhiko valitsejateks asteegid.
Hõimud: Subartika: Kriid, Ingalikud, Obsibved Arktika: Innuitid(eskimod), netsilikid, nunivagmiutid Suur Nõgu: Juuted, Paiuuted Looderanik: Bellakuulad, Haidad, Kvakiutlid, nutkad, tlingitid California: Tsumasid, huupad, Patvinid Platoo: Kalispelid, Uisramid, nepersseed Edelapiirkond: Apatsid, Hopid, Navahod, Papagod, Zunjid Suured Preeriad: Araaphod, Mustjalgsed, saieenid, komantsid, varesehõim, atsinad, hidatsad, mandanid, siuud. Kirdepiirkond: Irokeesid, menominiid, sookid. Kagupiirkond: Tserokiid, tsikasood, Seminolid, kriikid Elu-olu: Põlisameeriklased olid peamiselt korilased ja kütid. Kütiti piisoneid ja mammuteid, kuid kui mammutid välja surid, kütiti ka väiksemaid loomi. Kohtades kus olid soodsad alad põllumajanduseks tegeleti sellega. Need alad olid Kagupiirkond, osa Edelapiirkonnast ja preeriate idaserv. Kasvatati maisi, nisu, puuvilju ja aedvilju. Põlisameeriklaste rõivad olid avarad, et mitte takistada liigutusi ning kaunistustena kandsid nad linnusulgi
Puitraamile laotatud nahkadest saadi õhutihe onn. Sees kallati kuumadele kividele vett, nagu eesti saunas. Sõdalased puhastasid seal hinge ja ihu ja haiged leevendasid palavikku ning luuvalu. Navaho nõidarstid tegid haigete elamupõrandale peenekshõõrutud kivimitest suuri pilte. Nad uskusid, et liiv imeb enesesse kurjad haigused. Peale raviriitust pühiti pilt laiali. Põlisameeriklased kasutasid palju ravimtaimi. Pajukoorest keetsid nad valuvaigistit. Kagupiirkonnas uskusid tserokiid, et iga taim ravib kindlat haigust. Neerurasva, searasva ja mesilasvahaga segatud võhumõõgajuure pulbrist sai haavadele salvi. Kuldkingajuured vaigistasid valu, leevendasid hüsteeriat ja ravisid grippi ning külmetushaigusi. Koloniseerimine ja tulevik Aastal 1492 nägid kariibi mere saarte elanikud Kolumbuse laevu. Nad arvasid, et laevad tulevad taevast, kus elasid võimsad vaimud. Kolumbus sisendas ''Vana Maailma'' eurooplastele mõtte ''Uude Maailma'' pürgimiseks
Puitraamile laotatud nahkadest saadi õhutihe onn. Sees kallati kuumadele kividele vett, nagu eesti saunas. Sõdalased puhastasid seal hinge ja ihu ja haiged leevendasid palavikku ning luuvalu. Navaho nõidarstid tegid haigete elamupõrandale peenekshõõrutud kivimitest suuri pilte. Nad uskusid, et liiv imeb enesesse kurjad haigused. Peale raviriitust pühiti pilt laiali. Põlisameeriklased kasutasid palju ravimtaimi. Pajukoorest keetsid nad valuvaigistit. Kagupiirkonnas uskusid tserokiid, et iga taim ravib kindlat haigust. Neerurasva, searasva ja mesilasvahaga segatud võhumõõgajuure pulbrist sai haavadele salvi. Kuldkingajuured vaigistasid valu, leevendasid hüsteeriat ja ravisid grippi ning külmetushaigusi. Koloniseerimine ja tulevik Aastal 1492 nägid kariibi mere saarte elanikud Kolumbuse laevu. Nad arvasid, et laevad tulevad taevast, kus elasid võimsad vaimud. Kolumbus sisendas ''Vana Maailma'' eurooplastele mõtte ''Uude Maailma'' pürgimiseks
mound Kesk-Ameerika tempelpüramiidide tagasihoidlik variant (ehitati kuni eurooplaste tulekuni) Indiaanikultuuri piirkonnad · nt. Hopwelli kultuuri ühed kandjad Illinois indiaanide esiisad (esimesed sajandid pkr. , pildil nende pealik uusajal) · Võimas irokeeside poliitiline liit 16. saj : asutaja Hiawatha · Hõime: nt. mohikaanid 7. Idaranniku lõunapoolsed alad: · Tänapäeva lõunapoolsetes osariikised, nt. Carolina, Georgia, Alabama · Tserokiid: arenenud ühiskonnakorraldusega hõimud · Vt eelmine pilt: Inglismaale viidud tserokiid 1762. aastal 8. Lääne preeriaindiaanid (siuud, saiennid): · Neid pole enne 1650. aastaid · Pööre: varauusajal idapoolsed alad võetakse kasutusele äsjaleiutatud vibu ja nooled · Veidi hiljem saavad hispaanlastelt hobused ja tulirelvad · Võimaldab efektiivse piisonite küttimise (arv enne 1840. aastaid 60-70 milj), paljud hõimud loobuvad põllumajandusest
annaabi.ee 
