kuskil neid hoida ka ei saa, sest jäätmed on tugeva radioaktiivsusega, mis on ohtlik organismile. Selleks peab hoidla olema tugev ja vastu pidama maavärinatele. Kõik see maksab palju raha ja nõuab tohutu aja, juba üksi tuumajaama ehitamine võtab aega umbes 30 aastat. Samas püsib tuumajaam kaua ning selle ajaga saab palju odavat elektirt toota. Ehitus peab olema veatu ning vastu pidama loodus katastrfooidele ja terrorismi rünnakutele et ei korduks Tsernoboli katastroof. Antud katastroofi puhul on süüdi inimene ise, sest reaktori ehitamisel ei arvestatud rikke tekkimisega. Tsernoboli tuumajaamas testiti reaktori töö võimsust, aga tekkis rikke ning vardad vajusid välja. Kuna vardad asusid reaktori all mitte peal. Lõhustumist ei suudetud tagasi hoida. Tuumade pooldumine indentsiivistus ja reaktor ei pidanud vastu ja plahvatas. Tänapäeval käivad vardad pealt poolt sisse, et rikke korral ei jääks vardad välja vaid sisse.
Tsernoboli katastroof Martin Küüsmaa Tsernoboli katastroof ü Leidis aset Tsornobõli tuumaelektrijaamas. ü 51°2322 N 30°0559 E ü 26. aprillil 1986. ü Avarii oli rahvusvahelise tuumaintsidentide skaala järgi 7. taseme õnnetus. ü Tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatas. ü Põhjusteks olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse, ning reaktori konstruktsiooni iseärasused. Õnnetusest Ø 26. aprillil 1986 kell 1:23:40 öösel kasvas 4. reaktori
Kuna jahutussüsteem aeglustab neutronitega pommitamist, hoiab see reaktoris toimuvat protsessi stabiilsena. Kui aga peatada jahutussüsteemi, siis neutronitega pommitamine muutub võimsamaks ning tekib hulganisti üleliigseid neutroneid. Selle käigus vabaneb palju energiat, mis lõpuks purustab reaktori kesta ning kõik reaktoris olnud radioaktiivsed laguproduktid pääsevad keskkonda.[3] [1]http://forte.delfi.ee/news/teadus/mis-eristab-fukushima-tuumajaama-kriisi-tsernoboli- tuumakatastroofist.d?id=42357743 [2] http://en.wikipedia.org/wiki/Boiling_water_reactor [3] Õpik lk 30 [4] Peast [5]http://en.wikipedia.org/wiki/Pressurized_water_reactor
· Ülemaailmse tuumaliidu lehekülg. (2015). http://www.world-nuclear.orgpx (30.03.2016). · Radioloogiline õnnetus Tammikus. (1998). http://www- pub.iaea.org/MTCD/publications/PDF/Pub1053_web.pdf (30.03.2016). · Keskkonnaameti kodulehekülg. (2016). http://www.envir.ee/et (30.03.2016). · Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur IAEA. (2016). https://www.iaea.org/ (30.03.2016). · Välisministeeriumi avaldus sarkofaagi osas. (2011). http://vm.ee/et/uudised/eesti-toetab-ukrainat-tsernoboli- tuumajaama-onnetuse-kahjustuste-likvideerimisel (30.03.2016). Tänan kuulamast!
Suurim kahju kriisi valmisoleku planeerimisel on arvamus, et just kõige raskemat nendega ei saa juhtuda. Just niimoodi juhtus 1986 aastal NASA-ga, mis sattus raskesse olukorda ameerika kosmoselennuki hukkumise tõttu. Tekkinud situatsioonis hiiglasuur ja jõuline kosmose uurimise agentuur sai abituks. Kõige eredamaks näiteks, mis puudutab ebakorrektset planeerimist ja kommunikatsiooni võib välja tuua Tsernoboli tuumakatastroofi. Mitte ainult sellel tuumajaamal ei olnud ulatusliku avarii korral tegevuse käiku planeerimist, vaid ka terve tuuma energeetika, mis asus NSVL territooriumil sai kohmetuks ja ei olnud absoluutselt valmis asuda tegevuseks. Kõige suuremaks veaks, mida lasid juhid oli tragöödia fakti pikajaline vaikimine 26. aprillil 1986 a. Esialgu maailm ametlikult sai avariist teada alles 28.aprillil, ehk möödus 68 tundi peale õnnetust, lühikese teatena saates ,,Aeg"
2. Et õnnetus registreeritakse tsiviilõnnetusena, peab tegemist olema operatsiooniga mis ei ole sõjaliseks kasutuseks. Sõjalise õnnetusega tegemist kõigil teistel juhtudel 3. Tegemist peab olema radioaktiivsete ainetega ,millel võib tekkida ahel reaktsioon, selle reaktsiooniga või tuumajaamaga. 4. Kahjustused peavad otseselt olema seotud radioaktiivse materjaliga. Kuulsamad tuumakatastroofid Kõike kuulsamad tuumakatastroofid olid: Tsernoboli katastroof, SL-1 katastroof, Three Mile saare katastroof, Windscale tulekahju ja Mayak katastroof. Õnnetuse kategooriad 1. Kriitiline õnnetus- kogemata tekkinud ahelreaktsiooni mille tulemusel tekib õnnetus. 2. Decay Heat- reaktorite jahutamisel tekib viga ja reaktorid kuumenevad üle tekitades kahju. 3. Transport- radioaktiivse aine transportimisel tekkinud kahju. 4. Varustuse õnnetus 5. Inimviga 6. Kadunud kütus- radioaktiivse kütuse kadumine Statistika
Kohtla järve on Eesti õhureostusest kõige suurem probleem, mida raske lähendada. 35. Tuumajaamade paiknemine Eesti kontekstis, seos RBMK tüüpi reaktoritega Eestis ei ole oma tuumajaamad, aga meie lähedal on tuumajaamad lähemalt kui 300 km teistes riikides. Aga ei ole lähedal kui 30 km. See annab emotsionaalne kindlustus, kui mingi õnnestus juhtub siis me ei sure. Tsernobolis kasutati RBMK-reaktorit. EL ütles et 2009 aastaks peavad riigid sulgeda oma RBMK- reaktorit (ohtlik). Tsernoboli katastroff näitab kui suures mastaabis võiks olla õnnetus ja väga juhusliku suunaga. Estooni sai oma doos. Praedu arenevad riigid tahavad endale saada tuumajaama, see on nende arenemise võimalus. Arenendud maad püüavad takistada oma riikis tuumajaama töötamist. 36. Üldülevaade Eesti põhjaveest Laias laastus võib Eesti põhjaveekihid jagada kaheks. Põhja- ja Kesk-Eestis on lubjakivi levikuala ning vee liikumine lubjakivis toimub mööda lubjakivilõhesid.
Kohe hakkas tal parem. 1980 ndad Lääne-Eesti 1986 maipühade eel arvas Aliide et Martin ei pea tambile vastu. Martin oli eriarvamusel. Järgmisel päeval helistas Talvi Soomest et Tsernobolis plahvatas tuumereaktor. TA tahtis et Aliide varuks joodi ja soovis et ta koos Martiniga tuppa jääks mõneks ajaks. Martinile ei tohtinud sellest rääkida kuid ta kuulis seda oma sõbralt, ent ikka ta pidas seda lääne propagandaks. Kolhoosi meestele hakati saatama sõjaväekutseid Tsernoboli. Mõni murdis meelega jala et pääseda. Ükss neist oli Priksi poiss. Turul oli Aliide tema emalt kuulnud et vaatepilt Tsernobolit oli kohutav ja nüüd pelgavad naised sealt tagasi saabunud mehi. Martin kukkus kokku uurides arukase lehti. Tema viimaseks ilmeks oli jahmunud nägu. 3.osa 30 mai 1950 Liide lahkus töölt. Aliide küsis Hansult kuidas metsas on ja kas kedagi tuttavat ka seal kohtas ja miks ei läinud ta koos sakslastega. Hans ei vastanud
annaabi.ee 
