Selle λ-anduriga on võimalik saavutada küttesegu koostiseks λ = 1± 02 Elektriliselt juhitav termostaat Elektriliselt juhitav termostaat võimaldab kütuse kokkuhoidu umbes 1% ja heitgaasi saaste vähenemist, võrreldes tavalise termostaadiga. Selline termostaat suudab hoida stabiilsemat temperatuuri, vastavalt mootori töörežiimile, ja see on nüüd tõstetud 105°C-ni. Elektriliselt juhitava termostaadi tööelemendiks on, nagu tavalistel termostaatidelgi, kuumusega paisuv aine – tseresiin. Termostaadi avanemistemperatuuriks on määratud 105°C. Peale selle aga on termostaadi ehituses mootori arvuti poolt juhitav küttespiraal. Mootori suurematel koormustel, kui tekib ülekuumenemise oht, tõstab mootori arvuti pulseeriva impulss-signaali abil küttespiraali ja sellega ka tseresiini temperatuuri, et avada termostaat varem (mõnikord isegi jahutusvedeliku temperatuuril 75°C). Kokkuvõttes saab tänu elektriliselt juhitavale termostaadile mootori arvuti osaleda
tihenduse tõttu õli ei püsi sees. Plastsed määrded valmistatakse õlist (80...90 %), paksendist (10...20 %) ja lisanditest. Paksendina kasutatakse peamiselt seepe, mis on saadud mitmesuguste orgaaniliste hapete (nafteenhapete) ja hüdroksiidide keemilise reaktsiooni tulemusena. Kasutusel on liitium-, kaltsium-, alumiinium- või naatriumseebid. Mõnedes määretes võib paksendiks olla ka parafiin või tseresiin. Lisanditena kasutatakse sulfiide ja grafiiti. Nõuded plastsetele määretele. Plastsed määrded peavad vastama järgmistele nõudmistele: · ei tohi kergesti vedelduda.( Määrde vedeldumist iseloomustab tilktemperatuur); · peavad olema koostiselt homogeensed (ühtlased), s t, et määrdes ei tohi olla lahustumata paksendi tükke või vedelat õli; · peavad olema töötingimustele vastava paksusega. Kui määre on liiga paks, liigub ta
ja lõhna püsimisele. Sellele kategooriale on kõige tüüpilisemad EDTA soolad. 3.2.10 Vahad Neid kasutatakse õlifaasi paksendamiseks ja seeläbi stabiilsuse suurendamiseks. Lisaks vähendavad vahad sünereesi (lahusti eraldumist) ja aitavad kõrge õlisisaldusega toodete õlifaasis ära hoida n-ö ,,õli lekkimist". Vahad võivad ka mõjutada/parandada emulsiooni levitust. Emulsioonides on tüüpilised vahad karnauuba, tseresiin, parafiin, rasvalkoholid, kandelilla- ja mesilasevaha. 3.2.11 Silikoon Neid on emulsioonides kasutatud kaua, kuid viimase viie aasta jooksul on nende kasutamine järsult tõusnud. Silikoonidel on lai kasutusala, nt dimetikoonid võivad toimida ka pehmendajatena. 1% juures toimivad nad I kategooria nahakaitsena. Dimetikoonide kasutamisel tuleb nad kaasata õlifaasi, kuna nende lahustuvus on piiratud. Samuti võib nende emulgeerimisel olla mõningaid probleeme
1. vedela õli puhul on raske tihendada 2. raske on kaitsta detaile siseneva vee, niiskuse ja tolmu eest Plastsed määrded need on 2 või enama aine emulsioon. 70 95 % - tavaliselt nafta- või sünteesõli 3 30 % - tahkesti ( moodustab kolloidosakeste tahke karkassi, mille poorides paikneb õli. 0 10 % - lisandid 0 0,1 % - täidised Tahkestid: · rasvhapete soolad e. seebid ( näit. liitiumstearaat ) · tahked süsivesinikud ( n. parafiin, tseresiin, petrolaatum) · anorgaanilised ained ( n. grafiit, bentoniit, asbest ) · orgaanilised ained ( n. tahm, polükarbamiid) Lisandid: · antioksüdandid · roosteinhibiitorid · kulumisvastased · sööbimisvastased · viskoossusparendid jm. Täidised: MoS2, talk, vilk, polümeerid jm. Tahkestite omadused (vt. tabel TTÜ 9. osa). Nõuded plastsetele määretele: 1. ei tohi kergesti vedelduda ( iseloomustab tilketäpp) 2
Keemiliselt inertne. Lahustub bensiinis. Hüdrofoobne. Odav materjal. Elektrotehnikas käsutatakse immutus- ja valukompaundide ning õlibituumenlakkide valmistamiseks. · Parafiin on väikese mehaanilise tugevusega, rasvane, hüdrofoobne, polükristalliline valget värvi aine. Mittepolaarne dielektrik. Saadakse nafta ümbertöötlemisel. Tseresiini saadakse loodusliku mäevaha (oskeriidi) töötlemisel. Puhastamisel saadakse kollaka värvusega tseresiin. Sünteetilist tseresiini saadakse bensiini utmise kõrvalproduktina. Kasutatakse juhtmete ja kaablite puuviljapunutiste pehkimisvastaseks immutamiseks. · Elektriisolatsioonikummid - Lähteaineks on naturaalne või sünteetiline kautsuk. Kautsuk on väikese tõmbetugevusega, madalal temperatuuril mitteküllaldase elastsusega jne. Tehniliselt käsutatavaks muudetakse kautsuk vulkaniseerivate ainete
tõttu õli ei püsi sees. Plastsed määrded valmistatakse õlist (80...90 %), paksendist (10...20 %) ja lisanditest. Paksendina kasutatakse peamiselt seepe, mis on saadud mitmesuguste orgaaniliste hapete (nafteenhapete) ja hüdroksiidide keemilise reaktsiooni tulemusena. Kasutusel on liitium-, kaltsium-, alumiinium- või naatriumseebid. Mõnedes määretes võib paksendiks olla ka parafiin või tseresiin. Lisanditena kasutatakse sulfiide ja grafiiti. Nõuded plastsetele määretele Plastsed määrded peavad vastama järgmistele nõudmistele: · ei tohi kergesti vedelduda.( Määrde vedeldumist iseloomustab tilktemperatuur); · peavad olema koostiselt homogeensed (ühtlased), s t, et määrdes ei tohi olla lahustumata paksendi tükke või vedelat õli; · peavad olema töötingimustele vastava paksusega. Kui määre on liiga paks, liigub ta
tõttu õli ei püsi sees. Plastsed määrded valmistatakse õlist (80...90 %), paksendist (10...20 %) ja lisanditest. Paksendina kasutatakse peamiselt seepe, mis on saadud mitmesuguste orgaaniliste hapete (nafteenhapete) ja hüdroksiidide keemilise reaktsiooni tulemusena. Kasutusel on liitium-, kaltsium-, alumiinium- või naatriumseebid. Mõnedes määretes võib paksendiks olla ka parafiin või tseresiin. Lisanditena kasutatakse sulfiide ja grafiiti. Nõuded plastsetele määretele Plastsed määrded peavad vastama järgmistele nõudmistele: · ei tohi kergesti vedelduda.( Määrde vedeldumist iseloomustab tilktemperatuur); · peavad olema koostiselt homogeensed (ühtlased), s t, et määrdes ei tohi olla lahustumata paksendi tükke või vedelat õli; · peavad olema töötingimustele vastava paksusega. Kui määre on liiga paks, liigub ta
annaabi.ee 
