.....................................................................................................11 -1- Sissejuhatus Käesolevas uurimustöös olen vaadelnud peaasjalikult kuidas tsepeliinid ehk õhulaevad ehitatud on ja ehitan ise ühe maketti. Maketi kavatsen ma ehitada kasutades kõiki võimalikke materjale ja vahendeid, et see tuleks piisavalt hea. Ma olen valinud selle teema kuna see on huvitav ja samas ka õpetlik. Tsepeliine ise hakati ehitama alles 19. saj ja kuulsamad ehitajad olid Johann Schütte ja krahv Ferdinand von Zeppelin. Tsepeliine saab eristada nende ehituse järgi, kas jäiga ehk sõrestikuga tsepeliinid või mitte jäiga ehitusega ehk ilma sõrestikuta. -2- 1. Tsepeliinide Ajalugu Sadakond aastat tagasi oli lennumasinate ehitajate seltskond üsna kirju. Enamuse töö põhines üksnes katse ja eksituse meetodil, nii et uusi teadmisi koguti enda kogemustest
• Saksamaa kaotas osa territooriumi, kaotas osa asumaad, kaotas suurriigiseisundi • USAst hakkasid sõja tagajärjel Euroopa riigid majanduslikult sõltuma. Tehnika areng • Mürkgaaside kasutamine • Tankide kasutamine • Autode levik • Lennunduse areng- algul luurelennukid, sõja lõpus massiline pommitajate kasutamine ja õhusõda; kasutati ka tsepeliine. • Allveesõda- eriti Saksamaa poolt, uputati ka kauba- ja reisilaevu
mundritega. Kasutusele võeti uued relvad nt kuuli ja miinipildujad. Kaitseehististeks võeti kaevikuid,okastraate jne. 2) Esimene maailmasõda oli moodne sõda ning tõi kaasa ülikiire tehnika arengu ja uute relvaliikide kasutamise. Maa peal kasutati: mürkgaase, kuuli- ja miinipildujaid, kauglaskesuurtükid, tankide kasutamine, autode levik. Õhus kasutati: tekkisid luurelennukid, sõja lõpus pommitajate kasutamine ja õhusõda. Kasutati ka tsepeliine. Merel kasutati: allveesõda, eriti Saksamaa, uputati kauba ja reisilaevu. Muutused ühiskonnas sõja ajal: elatustase langes ning tekkis toidupuudus ja levisid haigused. Mitmed väikesed riigid tahtsid kehtestada iseseisvust. Rassism suurenes. Naised läksid tööle aga said palju vähem palka. Vähenes religiooni mõju. Sõja lõpp: Saksamaa kapituleerus ning sõlmis vaherahu. Saksa väed olid kurnatud ja rahvas oli kaotanud usu oma armeesse. Saksamaa ei saanud hakkama sõjaga.
Algselt kasutati neid luuramiseks ja seda küllaltki edukalt - 1914. aastal pääses eluga 100 000 briti sõdurit, kuna nende lennukid olid näinud sakslasi lähenemas ja jõuti õigeaegselt reageerida. 1915. aastaks olid sakslased välja töötanud Fokker-tüüpi lennukid, mis võimaldasid piloodil tulistada ilma propellerit vigastamata. Lennukeid arendati kogu aeg üha edasi ja õhulahingud muutusid üha sagedasemaks. Samuti Esimeses maailmasõjas kasutusele võetud tsepeliine kasutati esimeses tsiviilisikute pommitamises, kui Saksamaa ründas aastate jooksul korduvalt Inglismaad, üritades kahjustada nende strateegilisi objekte. Sakslased olid esimesed diisel-allveelaevad välja töötanud juba aastal 1913, kuid sõjas kasutati neid esmakordselt 1915, kui Inglismaa oli Saksamaa merelt blokeerinud. Sakslased uputasid Inglismaa läheduses kõik alused, teiste seas ka luksusliku ,,Lusitania" koos 1198 reisijaga. Kuigi allveelaevad olid
Purunesid vanad moraalinormid- naised hakkasid osalema ühiskondlikus elus, muutus mood. Tekkis patsifistlik liikumine (sõjavastane, vägivalda eitav liikumine), koostati julgeolekusüsteeme, nt Rahvasteliit.q Tehnika areng Mürkaasid- 1915 Ypres’i lahingus Belgia all Tankid- esmakordselt Somme’i lahingus 1916 Autode levik- 1918.aastaks tootmine suurenes 5korda. Lennundus- algul luurelennukid, sõja lõpus massiline pommitajate kasutamine;kasutati ka tsepeliine. Allveesõda- Saksamaa poolt, uputati kauba-ja reisilaevu (nt liinilaeva „Louisitania“ uputamine 1198 reisijaga.
tankide kasutamine (esmakordselt brittide tankid Somme´i lahingus 1916); siiski I maailmasõjas ei omanud veel erilist sõjalist kasutegurit. autode levik (enne I maailmasõda vaatamisväärsus, 1918.aastaks tootmine suurenes 5 korda kuni ~ 1 miljonini). lennunduse areng - enne sõda oli suurriikidel kokku ca 500 lennukit; sõja ajal algas masstootmine; algul luurelennukid, sõja lõpus massiline pommitajate kasutamine ja õhusõda; kasutati ka tsepeliine. allveesõda, eriti Saksamaa poolt, kes kuulutas välja piiramatu allveesõja; uputati ka kauba- ja reisilaevu (näiteks liinilaev “Louisitania” uputamine koos 1198 reisijaga). 21. Sõjast osavõtnud kui ’kadunud põlvkond’. Miks? Maailmasõja lahingute koledused jäid sügavale inimeste mällu. Sõda muutus järjest julmemaks, inimlikkusele ja halastusele jäi aina vähem kohta. Sõjast tagasi
edukas, tagades Saksa Avamerelaevastiku ülemjuhataja Admiral Scheer'ile loa kasutada rohkem allveelaevu sõjalaevade vastu. Admiral Scheer otsustas panna allveelaevad valvama peamisi Briti mereväebaase, et koguda infot brittide liikumistest. Scheer'i pikaajalisem plaan oli rünnata Sunderlandi, mis oleks pidanud tema plaanide kohaselt Brittide Suurt Laevastikku merele liikuma sundima , kuid Scheer'i plaan ebaõnnestus, kuna halbade ilmastikuolude tõttu ei saanud tsepeliine saata luureinfot koguma. Admiral Scheer'i tagavaraplaaniks oli saata admiral Hipper'i käsutuses olnud lahingristlejad Briti patrullidele jõu demonstratsiooniks merele. 31. mai hommikul sõitis Avamerelaevastik merele. 30. mai hommikuks mõistsid britid, suurenenud allveelaevade tegevuse tõttu ja tänu Saksa raadiokoodide dekodeerimisele, et sakslased kavatsevad Avamerelaevastiku merele saata. Brittide laevastik sõitis 31. mai hommikul kaks ja pool tundi enne sakslasi oma sadamatest välja
sõjalist kasutegurit. - autode levik (enne I maailmasõda vaatamisväärsus, 1918.aastaks tootmine suurenes 5 korda kuni ~ 1 miljonini). - lennunduse areng - enne sõda oli suurriikidel kokku ca 500 lennukit; sõja ajal algas masstootmine; algul luurelennukid, sõja lõpus massiline pommitajate kasutamine ja õhusõda; kasutati ka tsepeliine. Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 7 - allveesõda, eriti Saksamaa poolt, kes kuulutas välja piiramatu allveesõja; uputati ka kauba- ja reisilaevu (näiteks liinilaev “Louisitania” uputamine koos 1198 reisijaga). 1.6. Esimese maailmasõja lõpp: 1916
sõjalist kasutegurit. - autode levik (enne I maailmasõda vaatamisväärsus, 1918.aastaks tootmine suurenes 5 korda kuni ~ 1 miljonini). - lennunduse areng - enne sõda oli suurriikidel kokku ca 500 lennukit; sõja ajal algas masstootmine; algul luurelennukid, sõja lõpus massiline pommitajate kasutamine ja õhusõda; kasutati ka tsepeliine. Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 7 - allveesõda, eriti Saksamaa poolt, kes kuulutas välja piiramatu allveesõja; uputati ka kauba- ja reisilaevu (näiteks liinilaev "Louisitania" uputamine koos 1198 reisijaga). 1.6. Esimese maailmasõja lõpp: 1916
annaabi.ee 
