5.Tartu Ülikooli stipendiaadina Viinis 1929-1931 Kui Elango oli ülikooli lõpetanud ja magistritöö kaitsnud, tehti talle tööleasumiseks mitmeid ettepanekuid. Elango valis kõige vähemtulusa- teadusliku stipendiaadi koha. See võimalda tal süveneda teaduslikesse probleemidesse ja viljaka teadusliku lähetuse Euroopa silmapaistvasse hariduskeskusesse Viini. Viinis kujunes põhiliselt neli tsentrumit, millele Elango tähelepanu pööras ja mis talle võrdlemisi palju huvi pakkusid. Kõigepealt Viini ülikooli psühholoogia instituut, mida juhtis abielupaar Bühlerid ja kus kaastöölisteks olid Paul Lazarsfeld, Hildegard Hetzer ja teised psühholoogia valdkonnas tuntud isikud. Bühlerite juurde kogunes igal aastal Elango taoliste ring, 5-6 inimest Euroopa eri ülikoolidest. Nad kujundasid omaette väikese seminari. See andis neile hea ülevaate Euroopa ülokoolides tehtavast.
Mõlemad tiivad on eespool rünnakul ja tsentrum nende taga. Selline taktika võib vastast ootamatult tabada ja jätta tema keskkoht nõrgaks ja demoraliseerituks. Kui aga vastane suudab oma tiibu hoida, siis on see väga riskantne taktika kuna su vägi on jagatud kolmeks ja oskuslik vastane võib seda ära kasutada. 5. Sama taktika mis nr. 4, aga keskele on koondunud kergejalaväelased ja vibukütid kes hoiavad vastase tsentrumit segaduses samal ajal kui tiivad ründavad. 6. Sama taktika mis nr. 2, aga vasak tiib ja tsentrum hoiavad ennast tagasi kuni parem tiib proovib vastast küljelt sisse piirata. Kui see õnnestub, siis tungivad vasak tiib ja tsentrum edasi ja piiravad vastase täielikult sisse. 7. Seitsmes taktika hõlmab endas maastiku kasutamist, et mitte lasta end siise piirata. (Cavazzi 2012)
Gibsoni sõnul elab meie põlvkond lõputus digitaalses "nüüd"-hetkes. Atemporality tuleb tulevikuvisiooni asemele, varsti kaob vajadus ideed mõelda. Reaalsus on tema sõnul mitmekihilisem ja põnevam, kui fantaasia, järelikult pole vaja tuleviku poole püüelda, nagu ka science fictioni vajadus väheneb. Küberneetiline suhe= tagasisidesuhe. Mingisugused süsteemid hoiavad end elus informatsiooni vahetuse kaudu. See protsess on homoöstaas. Küberneetilises suhtes ei ole tsentrumit, mida eemaldada või lisada. Me oleme selle osa. Süsteem töötab vastuhaku põhimõttel, see on osa tagasisidest. Jules Deleuze ja Guattari: risoomi mõiste. Puuloogika: juurest kasvavad kõik harud. Risomaatiline suhe: tsentrum puudub. Kõik osad on teistega seotud. Simon Butler kirjutas utoopia nimega "Erewhon" osaga "Book of Machines". Butler kirjutas sellest, kuidas masinad võtavad inimeste maailma üle. Arvati, et ta irvitab darwini üle (kuid ei)
Gibsoni sõnul elab meie põlvkond lõputus digitaalses "nüüd"-hetkes. Atemporality tuleb tulevikuvisiooni asemele, varsti kaob vajadus ideed mõelda. Reaalsus on tema sõnul mitmekihilisem ja põnevam, kui fantaasia, järelikult pole vaja tuleviku poole püüelda, nagu ka science fictioni vajadus väheneb. Küberneetiline suhe= tagasisidesuhe. Mingisugused süsteemid hoiavad end elus informatsiooni vahetuse kaudu. See protsess on homöostaas. Küberneetilises suhtes ei ole tsentrumit, mida eemaldada või lisada. Me oleme selle osa. Süsteem töötab vastuhaku põhimõttel, see on osa tagasisidest. Jules Deleuze ja Guattari: risoomi mõiste. Puuloogika: juurest kasvavad kõik harud. Risomaatiline suhe: tsentrum puudub. Kõik osad on teistega seotud. Simon Butler kirjutas utoopia nimega "Erewhon" osaga "Book of Machines". Butler kirjutas sellest, kuidas masinad võtavad inimeste maailma üle. Arvati, et ta irvitab darwini üle (kuid ei)
Fenotekst – valmis, hierarhiline, organiseeritud, struktureeritud semiootiline produkt. Omab püsivat mõtet. Loomulikus keeles realiseeritud fraasid, diskursused, verbaalsed teosed, mis on mõeldud kommunikatsioonipartnerite otseseks mõjutamiseks. (strukturaalsemiootika objekt). Ometi on fenotekst vaid semiootilise analüüsi avastseen, millele järgneb või mille taga seisab tähenduste loomise protsess – genotekst. Genotekst – différance, siin ei ole perifeeriat ega tsentrumit, pole subjektiivsust, kommunikatiivset funktsiooni, valitseb struktureerimatus, polüseemia, mis leiab tähenduse fenoteksti tasandil. Genotekst on kultuuri toitelahus, mis kristalliseerub fenotekstis. Genotekst on lõputu tähistaja, ei eksisteeri kunagi ainsuses – genotekst on tähistajad. Fenoteksti kommunikatiivsele funktsioonile vastandab genotekst tähenduste loomise. Tekst on intertekst: tekst on tsiteerimine kõige laiemas mõttes. tekst kujuneb tsiteerimise tulemusena
annaabi.ee 
