teede rajamiseks. Kõik see leevendas vaid kriisi, ületamiseks tulnuks Eesti kroon devalveerida. 27. juunil 1933 kinnitas Riigikogu Jaan Tõnissoni valitsuse otsuse kroon devalveerida. Kaasnes lühiajaline ostupaanika, nulliti paljude inimeste säästud, kuid algas kriisi taandumine. Sisepoliitiline kriis Saabus ootamatult, ilma ohumärkideta. Aastavahetusel 1931/32 ühinseid omavahel agraarerakonnad ja liberaalsed tsentrumiparteid. Riigikogu viiendas koosseisus jäid tegutsema vaid 3 suurt fraktsiooni ning 3 pisirühma. Ühinenud Põllumehed, Rahvuslik Keskerakond, Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei. Stabiilsus ei püsinud kaua. Halva majandusolukorraga kaasnes rahulolematus. Kõneleti erakondlikust korruptsioonist, parteiliste huvide eelistamisest riiklikele. Räägiti valitsuskriiside kunstlikust tekitamisest, tahtlikust venitamisest jne. Kõigis hädades süüdistati poliitikuid ja erakondi, Riigikogu ja valitsust
*Töötute abistamiseks korraldati hädaabitöid- suuremahulisi käsitsi töid raudteede, maanteede, lennuväljade jms rajamiseks *Kriisi ületamiseks tulnuks järgida teiste riikide eeskuju ja devalveerida Eesti kroon *27. juunil 1933 kinnitas Riigikogu Jaan Tõnisson valitsuse otsuse kroon devalveerida *Siitpeale algas kriisi taandumine Sisepoliitiline kriis *Aastavahetusel 1931/32 ühinesid omavahel agraarerakonnad ning liberaalsed tsentrumiparteid ning Riigikogu viiendas koosseisus jäid tegutsema vaid kolm suurt fraktsiooni Ühinenud Põllumehed, Rhavuslik Keskerakond ja Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei ning kolm püsirühma *Majandusolukorra halvenemisega kaasnes kiiresti süvenev rahulolematus *Kuna kõigis hädades süüdistati poliitikuid, erakondi, Riigikogu ja valitsust, siis tähendas rahulolematuse kasv riiklike institutsioonide autoriteedi vähenemist ja rahva võõrandumist riigist
kattevara 1/3 võrra ning Eesti kaupade konkurentsivõime välisturul langes. · Halvenes rahva olukord: üldine elukallidus tõusis, sissetulekud vähenesid. Tööpuudus. · Hädaabitööd suuremahulised käsitsi tööd raudteede, maanteede, lennuväljade jms rajamiseks. · Eesti krooni devalveerimine. · Devalveerimisest algas kriisi taandumine. Sisepoliitiline kriis · Aastavahetusel 1931/32 ühinesid omavahel agraarerakonnad ning liberaalsed tsentrumiparteid ning Riigikogu viiendas koosseisus jäid tegutsema vaid kolm suurt fraktsiooni Ühinenud Põllumehed, Rahvuslik Keskerakond., Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei ning kolm pisirühma. · Kõigis hädades süüdistati poliitikuid. Rahulolematuse kasv tähendas riiklike institutsioonide autoriteedi vähenemist ja rahva võõrandumist riigist · Liikmete lahkumine suurerakondadest
Tõnisson. Pätsi III valitsus 12.02.31-29.01.32. Päts sai riigivanema ülesannetega üsna kenasti hakkama. Parlamendis aga toimus jõudude ümbergrupeerumine. 31-32 vahetusel mitmed senised parteid ühinesid. Rahvaerakond+Kristlik Rahvaerakond Rahvaerakond; Põllumeeste Kogud + Asunike Koondus Ühinenud Põllumehed. Juba ühinenud Rahvaerakond tõmbas kaasa ka Tööerakonna ja Majandusrühma ja võttis uue nime Rahvuslik Keskerakond, mis sisuliselt koondas kõik tsentrumiparteid. Sellele järgnes Jaan Teemanti IV valitsus koalitsioonis Ühinenud Põllumehed ja Rahvuslik Keskerakond. 19.02.32-20.06.32. Suure kriisi aastad. 1930-1934. Omalaadne üleminekuetapp Eesti ajaloos. Perioodi lõpuks mindi dem valitsusviisilt üle autoritaarsele. Suur kriis koosneb tinglikult 3 osast: majanduskriis (ülemaailmne suur depressioon), eesti sisepoliitiline kriis ja põhiseaduse kriis, mis on omavahel tohedalt seotud. Kõigi nende aluseks oli
Pätsi III valitsus 12.02.31-29.01.32. Päts sai riigivanema ülesannetega üsna kenasti hakkama. Parlamendis aga toimus jõudude ümbergrupeerumine. 31-32 vahetusel mitmed senised parteid ühinesid. Rahvaerakond+Kristlik Rahvaerakond Rahvaerakond; Põllumeeste Kogud + Asunike Koondus Ühinenud Põllumehed. Juba ühinenud Rahvaerakond tõmbas kaasa ka Tööerakonna ja Majandusrühma ja võttis uue nime Rahvuslik Keskerakond, mis sisuliselt koondas kõik tsentrumiparteid. Sellele järgnes Jaan Teemanti IV valitsus koalitsioonis Ühinenud Põllumehed ja Rahvuslik Keskerakond. 19.02.32-20.06.32. Sisepoliitiline kriis: valitsevate ringkondade autoriteedi langus, valitsuskriiside sagenemine, uute poliitiliste jõudude teke. Suur kriis koosneb tinglikult 3 osast: majanduskriis (ülemaailmne suur depressioon), eesti sisepoliitiline kriis ja põhiseaduse kriis, mis on omavahel tohedalt seotud. Kõigi nende
annaabi.ee 
