Kõige paremini õnnestus see Preisimaal, kes sai endale Sileesia, kuid et selle kuningas Friedrich Suur sõlmis seejärel Austriaga separaatrahu, õnnestus austerlastel 1748. aastaks teised vastased oma maalt välja tõrjuda ja rohkem valdusi mitte kaotada. *Maria Theresia. Maria Theresiat (valitses 17401780) ei peeta küll eriti valgustuslikuks monarhiks, kuid absoluutne monarhia eksisteeris tema ajal Austrias kindlasti. Ta teostas hulga reforme: tsentraliseeris valitsemist, pannes kohalikes omavalitsustes juhtivatele kohtadele oma saksakeelsed ametnikud, samuti rajas õukonna, mille koondas Schönbrunni lossi, ja tõhustas maksukogumist. Nii sarnanevad tema reformid Richelieu ja Louis XIV omadega, ent usupoliitika oli teistsugune, sest ehkki Maria Theresia oli sügavalt usklik katoliiklane ega sallinud teiseusulisi kuigivõrd, ei kiusanud ta neid ka taga ega püüdnud sundkatoliseerida. Ta ei püüdnud ka kirikut riigile allutada. *Joseph II
Kõige paremini õnnestus see Preisimaal, kes sai endale Sileesia, kuid et selle kuningas Friedrich Suur sõlmis seejärel Austriaga separaatrahu, õnnestus austerlastel 1748. aastaks teised vastased oma maalt välja tõrjuda ja rohkem valdusi mitte kaotada. *Maria Theresia. Maria Theresiat (valitses 17401780) ei peeta küll eriti valgustuslikuks monarhiks, kuid absoluutne monarhia eksisteeris tema ajal Austrias kindlasti. Ta teostas hulga reforme: tsentraliseeris valitsemist, pannes kohalikes omavalitsustes juhtivatele kohtadele oma saksakeelsed ametnikud, samuti rajas õukonna, mille koondas Schönbrunni lossi, ja tõhustas maksukogumist. Nii sarnanevad tema reformid Richelieu ja Louis XIV omadega, ent usupoliitika oli teistsugune, sest ehkki Maria Theresia oli sügavalt usklik katoliiklane ega sallinud teiseusulisi kuigivõrd, ei kiusanud ta neid ka taga ega püüdnud sundkatoliseerida. Ta ei püüdnud ka kirikut riigile allutada. *Joseph II
suurele territooriumile läänes, mille piirid olid paika pandud Tordesillase lepinguga. Madridi leping kuulutati hiljem kehtetuks, aga selle põhimõtted kõlasid taaskord Ildefonso lepingus 1777. aastal. Portugali välisminister ja peaminister Marquês de Pombal tegi Brasiilias palju reforme Portugali kuninga Joseph Emanueli valitsusajal. Ta vabastas päismaalased orjusest, soodustas immigratsiooni, vähendas makse, vabastas kuningliku monopoli Brasiilias väliskaubandusest, tsentraliseeris valitsusaparaadi ja viis valitsuse 1763. aastal Salvadorist Rio de Janeirosse. Pombal ajas jesuiidid Brasiilia aladelt välja 1760. aastal, sest nende mõju pärismaalastele ja kasvavale majanduse tugevusele oli paljude brasiillastele liiga suur. Portugali õukonna ümberasumine Napoleoni sõjad (1799-1815) muutsid põhjalikult Brasiilia ajaloo käekäiku. 1807. aasta novembri alguses saatis Napoleon väe üle Hispaania rinde Portugali. Portugali
Stolõpin, Rasputin, D.L.George? - *Wilhelm II viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas; ta püüdis Saksamaa positsioone tugevdada kõikjal, kus vähegi võimalik, tekitades sellega Maroko kriisid ning põhjustades Saksamaa-vastase Antandi tekke. *Theodore Roosevelt USA 26. president; viis läbi liberaalseid reforme. *Woodrow Wilson USA president; presidendina tegi reforme: alandas tolle, suurendas tollivabade kaupade arvu, kehtestas progressiivse tulumaksumäära, tsentraliseeris panganduse. *Franz Ferdinand Austria hertsog; plaanis riiki reformida, oletatavasti muuta Horvaatia Austria ja Ungari kõrval kolmandaks riigi osaks ehk ta oleks loonud Austria-Ungari-Horvaatia (või Jugoslaavia) kolmikmonarhia. *Nikolai II Venemaa viimane keiser; lubas rahvale sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabadust ning rahvaesinduse (Riigiduuma) valimisi. *P. Stolõpin Venemaa poliitik ja peaminister; oma ametiaja jooksul püüdis ta maha suruda
Kõik see, ühest küljest, oli üheks tähtsaimaks nomoste ühendamise ja tsentraliseerimise ning ühe kuninga valitsemise kujunemise põhjuseks, teisest küljest aga tugevdas kuninga võimu. Ülem-Egiptuse riigi kohta öeldu kehtib üldiselt ka Alam-Egiptuse riigi kohta. Tuleb ainult meeles pidada, et Alam-Egiptuse kuninga võim põhja nomarhide seas ei olnud nii täielik. Alam-Egiptuse ühendumus ei olnud nii kindel kui Lõuna-Egiptuse oma. Lõunas tsentraliseeris ainuke jõemagistraal mitte ainult irrigatsioonimajanduse, vaid võimaldas ka sõjaväge igal hetkel kiiresti toimetada sellesse või teise ülestõusnud nomosesse. Põhjas aga säilitasid nomosed, asetsedes Niiluse harudel ja olles üks-teisest lahutatud läbipääsmatute soodega, tunduvalt suurema iseseisvuse. Põhjakeskuseks oli Buto nomos. Siin avaldusid tugevad Liibüa mõjud. Isegi tiitel, mida kandis Põhja-Egiptuse kuningas ("biti /bisti "), on seotud kuninga muistse liibüa
sajandi alul, kui vabaneti Taani võimu alt ja kuningaks sai Gustav I Vasa. Liivi sõda 1558-1583 (Eesti jagati Rootsi, Poola ja Taani vahel) pani aluse Rootsi valdustele Läänemere idakaldal. Vahepeal sai Rootsi troonipärija Sigismund ka Poola kuningaks (1592- 99). 16 sajandi alul liitis Rootsi Poolaga peetud sõdade tagajärjel endaga ka Liivimaa (Altmarki vaherahu 1629). Saaremaa liideti Rootsiga 1643-1645 Taaniga peetud sõja tulemusel. Gustav II Adolf (1594 – 1632).Tsentraliseeris Rootsi riiki, saavutamaks aadli tuge jagas välja riigimaid, eriti meie kandis. 4. Kolmekümne aastane sõda 1618-1648 Habsburge (Austria ja Hispaania) toetasid paavst, katoliiklikud saksa vürstid ja Poola- Leedu riik. Habsburgide vastasesse koalitsiooni kuulusid Prantsusmaa, Rootsi, Saksa protestantlikud vürstid, Taani, neid toetasid Inglismaa (ehkki ei soovinud samas Prantsusmaa liigset tugevnemist), Madalmaad ja Venemaa, aga ka Osmanid, kes olid
Pelopennose liidu. Suuremad liikmes, nt Korintos, olid suhteliselt sõltumatud ja võisid vabatahtlikult sõtta minna. Argos ei liitunud kunagi Spartaga, nad olid ürgvaenlased. Ateena Attica maakonnas. See oli Iooia linnriik. Ajalugu on erakordsel hästi teada. Klassikalisel perioodil oli see Kreeka kultuuri vaimne pealinn. Olemas on ainukesena olemas ka Ateena riigikorra ajalugu (Aristoteleselt). Riik hõlmas tervet Attica maakonda. Theseus oli see, kes tsentraliseeris Ateena valitsemissüsteemi. Ateena inimressursid olid suured ja sealt tuli ka see väline võimsus. Aristoteles kujutab, kuidas, oligarhiliselt linnriigist sai järk-järgult demokraatlik vabariik. Vana riigikord: iga aasta valiti 9 kuningat- arhon. Aristokraatlik eliit- eupatriidid. 9-st 3 olid tähtsamad. Üks oli kõige tähtsam , kelle järgi arvestati aastaid. Teised kaks olid arhon basileus, selle aasta ülempreester ja arhon polemarchos, sõjapealik
annaabi.ee 
