Valitsuse ettepanekute sõelumine ja diskrediteerimine(assambleeparlament).Parteidistsipliin ja kokkulepete kehtivus nõrk. Parlamendid võivad olla: Ühekojalised, mis moodustatakse perioodiliste valimiste kaudu Kahekojalised:alam ja ülemkoda. Alamkoda moodustatakse perioodiliste valimiste kaudu, valitakse rahva poolt. Ülemkoda moodustatakse kas tsensusliku printsiibi järgi e. Seisuse järgi LORDID või suurte territooriumiga föderatiivsetes riikides moodustatakse ülemkoda territoriaalse printsiibi alusel ning see esindab piirkondade huve. NT. Senat USAs Ühe koja plussid: Kahe koja plussid: Vahetus, kiirus läbimõeldus Läbipaistvus, selge vastutus stabiilsus
Parlamendi struktuur ja ülesanded. Parlamendid võivad olla: 1) ühekojalised (u 2/3 maailma parlamentidest), mis moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu (nt Eestis). 2) kahekojalised (u 1/3 maailma parlamentidest), mis koosnevad kahest kojast: alam- ja ülemkojast (nt Eestis 1938-1940, Venemaal). a) Alamkoda moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu (nt Liidupäev Saksamaal, Esindajatekoda USA-s). b) Ülemkoda moodustatakse tsensusliku printsiibi alusel (e aadlitiitli või ametikoha järgi) ning sellel on tavaliselt nõuandev või kinnitav roll (nt Suurbritannia Lordide Koda). Suurte territooriumiga föderatiivsetes riikides moodustatakse ülemkoda territoriaalse printsiibi alusel ning see esindab piirkondade (nt liidumaad, osariigid) huve (nt Senat USA-s, Liidunõukogu Saksamaal). Eesti Vabariigi parlament on ühekojaline Riigikogu, mille 101 saadikut valitakse vabadel
seadusandlik organ. Parlamendi struktuur ja ülesanded. Parlamendid võivad olla: 1) ühekojalised (u 2/3 maailma parlamentidest), mis moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu (nt Eestis). 2) kahekojalised (u 1/3 maailma parlamentidest), mis koosnevad kahest kojast: alam- ja ülemkojast (nt Eestis 1938-1940, Venemaal). a) Alamkoda moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu (nt Liidupäev Saksamaal, Esindajatekoda USA-s). b) Ülemkoda moodustatakse tsensusliku printsiibi alusel (e aadlitiitli või ametikoha järgi) ning sellel on tavaliselt nõuandev või kinnitav roll (nt Suurbritannia Lordide Koda). Suurte territooriumiga föderatiivsetes riikides moodustatakse ülemkoda territoriaalse printsiibi alusel ning see esindab piirkondade (nt liidumaad, osariigid) huve (nt Senat USA-s, Liidunõukogu Saksamaal). Eesti Vabariigi parlament on ühekojaline Riigikogu, mille 101 saadikut valitakse vabadel proportsionaalsetel valimistel neljaks aastaks.
Parlamendid võivad olla: 1) ühekojalised (u 2/3 maailma parlamentidest), mis moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu (nt Eestis). 2) kahekojalised (u 1/3 maailma parlamentidest), mis koosnevad kahest kojast: alam- ja ülemkojast (nt Eestis 1938-1940, Venemaal). a) Alamkoda moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu (nt Liidupäev Saksamaal, Esindajatekoda USA-s). b) Ülemkoda moodustatakse tsensusliku printsiibi alusel (e aadlitiitli või ametikoha järgi) ning sellel on tavaliselt nõuandev või kinnitav roll (nt Suurbritannia Lordide Koda). Suurte territooriumiga föderatiivsetes riikides moodustatakse ülemkoda territoriaalse printsiibi alusel ning see esindab piirkondade (nt liidumaad, osariigid) huve (nt Senat USA-s, Liidunõukogu Saksamaal). 4.2. Eesti Riigikogu ja selle struktuur:
1) ühekojalised (u 2/3 maailma parlamentidest), mis moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu (nt Eestis). 2) kahekojalised (u 1/3 maailma parlamentidest), mis koosnevad kahest kojast: alam- ja ülemkojast (nt Eestis 1938-1940, Venemaal). a) Alamkoda moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu (nt Liidupäev Saksamaal, Esindajatekoda USA-s). b) Ülemkoda moodustatakse tsensusliku printsiibi alusel (e aadlitiitli või ametikoha järgi) ning sellel on tavaliselt nõuandev või kinnitav roll (nt Suurbritannia Lordide Koda). Suurte territooriumiga föderatiivsetes riikides moodustatakse ülemkoda territoriaalse printsiibi alusel ning see esindab piirkondade (nt liidumaad, osariigid) huve (nt Senat USA-s, Liidunõukogu Saksamaal). 4.2. Eesti Riigikogu ja selle struktuur:
annaabi.ee 
