5.Valimiste eesmärk rahva huvide arvestamine võltsitud 5.Valimiste eesmärk rahva osaluse illusiooni loomine Vabade valimiste põhimõtted/printsiibid: 1)Üldised st valimistes osaleb reeglina kogu täisealine kodanikkond. Ei rakendata inimõigusi rikkuvaid piiranguid tulenevalt soost, usust või rassist. Siiski rakendatakse teatud valimispiiranguid e, -tsensusi: · Vanusetsensus nii aktiivse kui passiivse valimisõiguse korral · Kodakondsustsensus · Tervisetsensus (PS Pt.7): "...on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks." · Kirjaoskustsensus arengumaades · Paiksustsensus kohalikel valimistel 2)Ühetaolised e võrdsed st · Kõik hääled on kaalult ühetaolised jai gal valijal on ainult üks hääl
esindatud (näiteks USAs on Senatis kaks senaatorit igast osariigist). Ka ühtsetes riikides on kahekojalisi parlamente, kuid seal põhjendatakse seda järgmiselt: 1. Ülemkoja koosseis on väiksem kui alamkojal; 2. Paljudes riikides valitakse ülemkoda kauemaks kui alamkoda, mõnikord suurendatakse seda poole või kolmandiku kaupa vahevalimistel (Prantsusmaa jt); 3. Ülemkoja liikmetele on kehtestatud mitmeid tsensusi, nende hulgas ka va nusetsensus (Belgias 40 jt). Suurem osa ülemkodadest valitakse kaudsel teel (kas omavalitsuste poolt nagu Hollandis või omavalitsusi esindavate valijameeste poolt nagu Prantsusmaal). Kui ka ülemkoda valitakse otsesel valimisel, siis on alamkoja valimisviis teistsugune (võib olla isikuvalimine, aga ka valimine nimekirjade alusel proportsionaalsuse põhimõttel). Parlamentaarsetes riikides sõltuvad valitsuse
Alaealised ei saa hääletada. Talutakse ka, et vaimutegevuse häirega isikud ei hääleta. Vaieldaks, kas kuriteos süüdimõistetud tohivad hääletada. Eestis need süüdimõistetud, kes on vanglas, ei tohi. Samas on ette heidetud, et üldine eemalejäämine pole õigustatud, et valimisõiguse piiramine peaks olema omaette karistus, mida kohus saab karistust määrates vaagida. Ajalugu tunneb nii soolisi, varanduslikke kui ka hariduslikke tsensusi. Ühetaolisus tähendab, et kõigi hääletajate hääl on sama kaaluga. Tavalisel üks hääl. Samuti seda, et ringkondade vahel jaotatud mandaatide arv on võrdeline hääleõiguslike kodanike arvuga. Uuemad tõlgendused lisavad ka selle, et erinevatel kandidaatidel või nimekirjadel peab olema samasugune võimalus propagandaks. Eesti põhiseaduses on järgmised vanusetsensused: aktiivne valimisõigus (õigus
kiiremini. Kui Rkogu ka erakorralistel valimistel ei suuda presidenti valida, siis tuleb jällegi kokku valimiskogu. Põhim. pole välistatud, et nii kordub mitu korda. Sellise kordumise tõenäosus tundub aga olevat väike, sest võib oletada, et Rkogu enda prestiizi säilitamiseks valib lõpuks presidendi ära Teisiti oli presidendi valimine reguleeritud PSe rakendamise seaduse ja sellele tuginenud valimiss-ga. Valimistel rakendati PSga presidendikandidaadi suhtes kehtestatud tsensusi. Kuid nende s-ste kohaselt pidi president valitama üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel, s.o rahva poolt. Kandidaadi ülesseadmise algatamise õ. oli vähemalt kolmel hääleõiguslikul eesti kodanikul. Kand. ülesseadmiseks pidid aga algatajad esitama vabariigi Valimiskomisjonile esildise, millel pidi olema vähemalt 10 000 Eesti kodaniku nimi ja allkiri. Ülesseatud kandidaate oli viis -– Lennart Meri, Lagle Parek, Uno Ruus, Arnold Rüütel ja Rein Taagepera
kandidaadid olla erakonna või valimisliidu liikmed või üksikkandidaadid (nn "üksik hunt"). 5. Kodanike õigused kandidaatide esitamisel - õigus esitada valimisseaduse kriteeriumidele vastavaid kandidaate peab olema vaba. Kandidaatide esitamiseks võivad valijad koonduda valimisliitudesse või lasta esitada endale sümpaatsel erakonnal või leppida kokku nõutava arvuga ajutise foorumi (seltskonna) moodustamise. Ka valijate suhtes võib kehtida seejuures samu tsensusi, mis kandidaatidele. Kui riigid lepivad kokku, võivad ka nt naaberriigi territooriumil elavad antud riigi kodanikud kasutada seal valimisjaoskondi (nt saatkonna või konsulaadi) ruumes. Oma kogukonna nimel emamaa kandidaatide suhtes tehtava valimiskampaania osas peab rangelt teise riigi nõusolek olema. 6. Kodanike õigused hääletamisel - garanteeritud peab olema vaba ja kõrvalmõjutusteta ning