Esimene eestikeelne ajaleht Esimene eestikeelne ajaleht oli Tarto maa rahva Näddali-Leht, mille esimene number ilmus 1. märtsil 1806. See ajaleht oli Põlva pastori Gustav Adolph Oldekopi, Kanepi pastor Johann Philipp von Rothi ning koolide inspektor Carl August von Roth poolt alates 1. märtsil 1806. aastal väljaantud tartumurdeline ajaleht. Ajalehte trükiti Tartu Ülikooli trükkali Johann Michael Grenzius poolt ning ajalehte tsenseeris vastavalt kehtivale korrale ülikooli esimene eesti keele lektor pastor Friedrich David Lenz. Erinevalt varaseimast eestikeelsest ajakirjast «Lühhike Öppetus» polnud nädalalehe peasiht mitte üksnes praktilisi näpunäiteid jagada, vaid kajastada ka suure maailma uudiseid. Nagu tol ajal tavaks, täideti uudiste osa teistest ajalehtedest võetud materjaliga, kusjuures Tartu lehe peamiseks uudiste allikaks sai kõige käepärasem «Dörptsche Zeitung». Nii lugesidki
Järgmisel aastal oli neid vaid kuus ja siis võeti näidend kavast maha. Lühikeseks jäi ka 1977. aastal Draamateatris esietendunud Jaan Kaplinski "Neljakuningapäev0, mis pärast kümmet etendust ideoloogilistel põhjustel ära keelati. Ka mitmed teised noored poeedid ja prosaistid (Enn Vetemaa, Mati Unt) uuendasid teatrit ja tõestasid oma näidenditega, et rahvuslik draama on asunud uuele teele. Stagnaaeg kahandas teatri jõudu ja tsenseeris näidendeid või lausa kõrvaldas neid lavadelt, aga tabusid tohtis siiski ettevaatlikult puudutada, nagu see sündis Mikk Mikiveri lavastatud Jaan Kruusvalli näidendis "Pilvede värvid" (1983). Näidendit, mis käsitles eestlaste põgenemist läände 1944. aastal mängiti Draamateatris rohkem kui 200 korda. Koos 1980. aastate teise poole perestroika ja glasnosti poolt liberaliseeritud õhustiku tekkega algas teatri vabanemine tsensuuri paine alt. Üheks tähiseks sai siin 1949.
9. EESTI PERIOODIKA : 1525a. trükiti esimene raamat, mis inimesteni ei jõudnudki, sest tsenseeriti ja ei lastud ilmuda (Saksamaal) 1535 a. ilmus siis esimene raamat. Esimesed ajalehed ilmusid Eestis alles 17 saj ja võõrkeeles 1766a. Esimene ajakiri Eestis ,,Lühike õpetus" (tervishoiu alane) . Trükiti Põltsamaal (sama leht trükiti ka läti keeles ja avaldati seal). 1806a. Tartu Maarahva Nädalileht andsid välja 2 pastorit: Ei ilmunud kaua, tsenseeris Tartu Ülikool ja keelati ära. 1857a. trükiti Perno Postimees (05.06.1857) Janseni poolt (kallutatud kirikust ja sakslastest), 1886 1940 aastal Ajaleht ilmus edasi Tartus "Postimehe" (endine "Perno Postimees")nime all. "Postimees" hakkas 1887 aastast ilmuma 3 korda nädalas, teisipäeviti, neljapäeviti ja laupäeviti 1878a. SAKALA vastukaaluks Jansenile (Viljands) Jakobsoni poolt (kallutatud venest) Jakobsoni surma järel 1882 aastal minetas "Sakala" aga peagi oma tähtsuse
. EESTI PERIOODIKA : 1525a. trükiti esimene raamat, mis inimesteni ei jõudnudki, sest tsenseeriti ja ei lastud ilmuda (Saksamaal) 1535 a. ilmus siis esimene raamat. Esimesed ajalehed ilmusid Eestis alles 17 saj ja võõrkeeles 1766a. Esimene ajakiri Eestis ,,Lühike õpetus" (tervishoiu alane) . Trükiti Põltsamaal (sama leht trükiti ka läti keeles ja avaldati seal). 1806a. Tartu Maarahva Nädalileht andsid välja 2 pastorit: Ei ilmunud kaua, tsenseeris Tartu Ülikool ja keelati ära. 1857a. trükiti Perno Postimees (05.06.1857) Janseni poolt (kallutatud kirikust ja sakslastest), 1886 1940 aastal Ajaleht ilmus edasi Tartus "Postimehe" (endine "Perno Postimees")nime all. "Postimees" hakkas 1887 aastast ilmuma 3 korda nädalas, teisipäeviti, neljapäeviti ja laupäeviti 1878a. SAKALA vastukaaluks Jansenile (Viljands) Jakobsoni poolt (kallutatud venest) Jakobsoni surma järel 1882 aastal
Kirjastamine ja trükikojad Olulisemad trükikojad asusid kubermangu keskustes, Riias ja Tallinnas. Konkurentsitult tähtsaim oli Riia. Riias trükiti suur osa baltikumi valgustuskirjandusest, väiksem osa eesti keeles, põhiosa saksa keeles. Riias ilmusid esmakordselt Immanuel Kanti olulisemad teosed. Trükikoda oli ka Põltsamaal, mis hiljem viidi üle Tartusse. Ei olud võimalik kirjastada kõike, mis pähe tuli või mida sooviti, riigivõim ja kirikuvõim tsenseeris kirjatöid. Eriti rangeks läks tsensuur Paul I võimu ajal, Balti provintsides 1798.aastast, hiljem Aleksander I ajal tsensuurireegleid leevendati. Baltisaksa valgustusajastu vaimuelu Saksa ülikoolides õppinud isikud ja ajalehed, raamatud – peamised õpetuste edasiandmise viisid. Balti provintsided valgustusliikumine levis esialgu laiemalt vaimulikkonna kaudu, teoloogiline ratsionalism – usuliikumine, mis mõjutatud valgustusest. Saksa
annaabi.ee 
