· Taganrogis iseseisvalt elatud aastad muutsid Tsehhovi täskasvanuks, õpetasid talle töökust ja sihikindlust. Sulo Saar 11b Viimane eluperiood · Armastatud Melihhovost pidi Tsehhov tervise pärast siiski loobuma. Uuesti ägenenud tuberkuloos nõudis tingimata kliimavahetust. Ta ravis end esialgu Lõuna- Prantsusmaal. · Tulnud tagasi Venemaale, müüs ta Melihovo ja siirdus Jaltasse, kuhu ta 1899. Aastal ehitas maja.Krimmi kaunis loodus ei suutnud siiski Tsehhovile asendada kodust Kesk- Vene karget maastikku. · Krimmis kohtus ta ka maailmakuulsa kirjaniku Lev Tolstoiga, kes oli seal ravil. Mehi sidus sügav lugupidamine ja sõprus. · 1901. aastal abiellus Tsehhov Moskva Kunstiteatri andeka näitlejanna Olga Knipperiga.Sellest kujunes otsekui kaugabielu, sest arstid ei lubanud Antonil lõunast lahkuda, Knipper aga ei suutnud elada Moskva teatrita. Teatrikunsti ohvrina jäi
Vanka elab aga teises külas sepa õpipoisina. Seal on tal väga viletasd tingimused ja teda koheldakse halvasti (nt. saab halvalt süüa, magamisase on kehv, õiendatakse pidevalt jne.). Jõulude ajal kirjutab ta kirja vanaisale, et to ta seal ära viiks. Mõisas õpetati teda kunagi kirjutama, kui ta ei oska kirja saata ja kiri ei jõua kunagi vanaisale. Selles novellis puudub Tsehhovile omane niiöelda "väike inimene".Tegu on autori teise loomeperioodi lühinovelliga, mis paneb lugeja peategelasele kaasa tundma. Novellis "Vanka" hakkab lugejana peategelasest kahju. Selle loomeperioodil esinesid Tsehhovil sarnased, tõsiseid eluprobleeme kujutavad novellid (sotsiaalpsühholoogilised teosed). Selle perioodil pidas Tsehhov kõige süüdlaseks pärisorjust ja selles teoses on Vanka pärisorja lapselaps ning seega peaaegu kirjaoskamatu.
Ta töötas vabakutselise kirjanikuna ajalehtedele ja ajakirjadele. See kogemus ja lugupidamine, mida noor Tsehhov huumoririkkaid lugusid kirjutades sai, julgustas teda kirjutama ka tõsisemaid jutustusi. Tsehhov on kord öelnud, et meditsiin on tema seaduslik naine ning kirjandus tema armuke ning lubanud, et pühendab oma kahele elukutsele kogu elu. Noore mehena oli tal raske vaadata, kuidas inimesed oma elu raiskavad. Ta soovis areneda ning näha. Kui otsida Tsehhovile eeskujusid, siis võib võib-olla nimetada tema kaasaegse tippkirjaniku Aleksei Nikolajevits Tolstoi, kelle mõjutused Tsehhovi arengule olid suured. Tsehhov lõpetas meditsiinikooli 1884. aastal ning alustas oma elu arstina. Samas oli see ka murdepunkt tema kirjanikukarjääris ning ta jätkas üha tõsisemalt kirjutamist. 19. sajandi eelviimase kümnendi lõpus kirjutas ta nii jutustusi kui ka näidendeid. Sellesse ajajärku kuuluvad näiteks novellid
4 aasta pärast Tüse, higistab ja 3-hobu kaarik Töötas kaua, Vint hingeldab kutsariga, suur hilja alatasa praksis Veel hiljem Peenike hääl, Tohutusuur Vihane, kärsitu. Vint praksis. Tal on Karjub mõis ja 2 maja patsientide peale Miks on Tsehhovile Turkineid vaja? Turkinid on väikekodanlased. Tsehhov näitab nende kaudu keskkonna nivelleerivat mõju inimestele. ,,Kui juba linna kõige andekamad inimesed on nii andetud, missugune peab siis olema linn" Sõnum: Selles teoses peaks olema kaks sõnumit. Kui tavaliselt öeldakse: ,,matsid jäävad matsideks", siis Turkinite eeskujul võiks öelda ,,väikekodanlased jäävad väikekodanlasteks". Kui täpne olla, siis teose lõpupoole tuli idee hoopis tugevamalt esile
hoiak muutus. Ta hakkas püüdlema selle poole, et hinnata ühiskonna situatsiooni ja osaleda kõige pakilisemate olukordade lahendamisel. Tsehhovi isa oli väikepoe omanik. Kirjanik peab teadlikult kasutama enda intelligentsust. Tsehhovil oli sellest loomingu alguses puudu. Tsehhov sündis vene impeeriumi perifeerias, Taganrogi linnas. Aleksander I suri selles linnas. Linn oli paljurahvuseline, palju oli ukrainlasi, kreeklasi, venelasi, aga siin oli ka itaalia ooper. See oli oluline Tsehhovile juba varakult. Ta õppis algul ka kreeka koolis, hiljem klassikalises gümnaasiumis. Tsehhov õppis halvasti, kuna nende kodus oli elu üsna komplitseeritud. Isa nõudis neid poodi appi. Temperatuur poes oli väga madal. Kui Tsehhov oli 16-aastane, siis laostus tema isa. Lõppkokkuvõttes kaotasid Tsehhovid oma maja. Nad olid sunnitud lahkuma. Anton Tsehhov jäi maha gümnaasiumi lõpetama. Perre kuulusid ema-isa, vanem vend Aleksander
inimõigustest jne, jne. ja ma kõnelengi kõigest, ruttan, mind kiirustatakse igalt poolt, kurjustatakse, ma visklen siia-sinna nagu rebane koerte küüsis, näen, et elu ja teadus lähevad üha edasi ja edasi, mina aga jään üha rohkem ja rohkem maha, nagu rongile hilistunud talumees, ja tunnen lõppude lõpuks, et oskangi ainult maastikku kujutada, kõiges muus aga olen võlts, luuüdini võlts." Me tunneme Trigorini tegelaskujus ära palju Tsehhovile omast. Ka Tsehhov hindas oma loomingut: "kena, andekas", samamoodi hindab seda Trigorini tegelaskuju. Seega on Niina kui sümbol, kunsti hing, keda või mida Tsehhov imetleb.