Tegevus toimub Ateenas ja selle lähedal asuvas metsas, autor kirjeldab tegevuskohti väga täpselt ja detailselt, nii et tekib hea ettekujutus justkui oleks ise seal samas. Teos on kirjutatud viies vaatuses näidendina. 1) Esimeses vaatuses arutavad Theseus ja Hippolyta oma pulmaplaane. Egeus viib oma tütre Hermia Theseuse ette, sest neil on probleem. Lysander ja Demetrius on mõlemad Hermiasse armunud, Egeus eelistab Dermetriust aga Hermia on armunud Lysandrisse. Esimese vaatuse teises tseenis arutavad Quince, Bottom, Snug, Flute, Snout ja Starveling näidendi kava mida nad plaanivad Theseuse pulmas esitada. 2) Teises vaatuses tülitsevad haldjate kuningas Oberon ja haldjate kuninganna Titania. Obreon ja Puck plaanivad Titania silma tilgutada ühe lille mahla, mis paneb teda armastama esimest ettejuhtuvat isikut. Helena avaldab Dermetriusele armastust. Teises tseenis piisutab Obreon Titaniale lille mahla silma. Puck paneb Lysandrile võlurohtu silma. Lysander ärkab,
kasutama, kuid arvan, et see polnud mingi probleem kellegi jaoks. Faust, keda mängis Ago Soots, oli tõsiselt vana mees, kelle elueesmärgiks oli inimeste aitamine. Näitleja sai sellega hästi hakkama: tema kehahoiak ja veidike seniilne käitumine sulandus rolli hästi sisse. Minu arust nooruslikku Fausti mängides jäi midagi puudu. Tundus nagu oleks ta olnud ikka veidi vanem ja kohmakam, kui tegelaskuju. Näiteks ühse tseenis noort Fausti mängides jäi tal ikka selg veidi kõveraks. Minu arvates oli selles lavastuses väga suur roll muusikal, millega tegeles etenduse ajal lava peal Madis Muul, kes sai väga väga hästi enda ülesandega hakkama ning keda võib lugeda üheks peategelaseks. Midagi valesti ei läinud ja ära ei ununenud, mis küll mitmel korral teistel näitlejatel juhtus. Mängis ta siis klaverit terve etenduse vältel, lisades selle peale igasuguseid
Paljud lapsevanemad on ,,sinisilmsed" ja arvavad, et nende laps on see kõikse parem ja tublim. Tubli lapse kasvatamine on väga vastutusrikas töö ja samas ka teadmisi nõudev. Laps kujundab väärtushinnangud ja teadmised oma tuttavate, eriti oma vanemate järgi. Lapsevanemad arvavad, et nemad on oma lapse hästi kasvatanud ning nende kurjadel tegudel on kindlasti mingi õige seletus. Taaskord võib näite tuua filmist ,,Õnnelind flamingo", kus ühes tseenis Vahur sattus koolis kaklusesse. Selle tembu peale võttis direktor ühendust Vahuri isaga ning kutsus ta kooli. See kaklus jättis Vahuri isa külmaks, sest tema oli Vahurile öelnud, et ära kunagi löö esimesena, kuid kui sind lüüakse, siis löö kaks korda kõvemini tagasi. Sellise kasvatuse järgi elades oleks meie ühiskonnas väga palju koolivägivalda, rääkimata väljas pool kooli toimuvast. Lapsevanemad peaksid väga põhjalikult järele
Tundub nagu ta ütleks:"Laske mul unistada".Tuhkatriinus ongi laulmine unistamine.Kui ta alustab kolmandat korda laulmist,on kuulda,et keegi koputab uksele.Nüüd võib muinasjutt alata.Kogu ooper ongi Tuhkatriinu väike unistus.Väda lihtne,inteligentne ja äärmiselt mõjuv muusikaline dramaturiga.Ooperi lõpus ei ole Tuhkatriinu printsil ühtki nooti laulda ja ei ühtki armastuse duetti selle õnneliku paari jaoks.Kõik teised tegelased jäävad tuhkatriinu varju.Nagu esimesesgi tseenis leiame Tuhkatriinu laulvana,unistades oma muinasjutust.Tema laulu lõppedes,jõuab lõpule ka tema unistus. Konserti kanti ette väga kenasti ja koik oli ilusti paika pandud.Sammuti oli ilusti paika pandud lavaline seisukoht ja etendusi kanti ilusti ette. Konserdil oli koik hästi korraltatud ja halbu külge selles väga ei leidunutki.Kõige parem oli konserdil kindlasti naishääl(Tuhkatriinu),kelle hääl oli suurepärane ja seda oli hea kuulata
Karmo Mende tuli talle antud ülesandega toime. Muusika eest vastutas Sven Grünberg. Ta suutis luua sobiliku tooni ja meeleolu, mis oli omaseks sellele lavastusele. Meloodiad olid enamasti kurvad ja mõtlema panevad. Muusika tõi hästi välja meeleheite ja lootuse, üksilduse ning kurbuse. Muusikat palju ei olnud ainult võtmekohtades. Helilooja andis sellele näitemängule seda, mida see vajas. Ehk siis andis emotsioone ja mõtteid läbi meloodia. Näiteks tseenis, kus Henrik virutab Konradile tooliga mängib traagiline ja masendav muusika, mis oli igati sobilik. Sven Grünberg õnnestus heliloojana selles teoses. Lavastajaks oli Ain Prosa. Talle usaldatud ülesannetega tuli ta toime. Lavastus oligi see, mis ta olema pidi. Näidati pidalitõvelisi ja nendega seotuid inimesi tõetruult. Tal õnnestus vaatajatele edastada mitmeid emotsioone ja tegusid, milleks olid näiteks armastus, kartus, meeleheide, viha, eneseohverdus ja lootusetus
Kuna ta oli kuulnud, et üks neist on näideldes nii emotsionaalne, et toob nii iseendale, kui ka publikule pisara silma, siis tärkas tal koheselt uus plaan. Ta palus näitlejatel etendada näidend, mille süzee ta kirjutab ise ja siis see kuningapaarile ette mängida. Ta kirjutas näidendi sama sisuga, millega oli seotud vaimult kuuldud lugu. See oli selline, et kuninganna tõotas kuningaga abielludes, et ei võta ealeski omale teist meest. Isegi mitte peale kuninga surma. Järgmises tseenis tappis kuninga lähedane sugulane kuninga ning kosis kuningannat. Selle peale kuningas kahvatus ning lahkus saalist. Peale etendust kutsus kuninganna kuninga käsul Hamleti oma tuppa jutule. Aga, et midagi kuninganna teada ei jääks käskis kuningas Poloniusel samas toas seinavaiba taha seista. Hamlet läks ema tuppa ning siis ema rääkis, et Hamlet on oma `'isa'' alandanud. Hamlet läks raevu, et ema Claudiust tema isaks nimetab ning hakkas vihaselt rääkima
enda silmad hoopis orkestriaugust. Oli põnev jälgida, mida teevad pillimängijad selles vahemikus, kui nende kord pole mängima. Eriti meeldis mulle jälgida, kuidas harfi mängiti, õigemini sõrmitseti ning siis samal ajal lavale vaadata ning seal näha mismoodi tantsijad seda väljendavad. Etendusest võib veel järeldada nii mõndagi selle ajastu kohta. Näiteks tol ajal polnud kombeks naistel alkoholi pruukida. See väljendus hästi päris alguses olnud lossi peo tseenis, kus mehed tantsisid pokaalidega ning imiteerisid joomist ning naised vaatasid seda pealt. Teiseks oli lausa nauditav vaadata kuidas tantsude ajal, kui mehed olid kõrvalvaatajad ning naised neist möödusid, siis aupaklikult viibati tantsijatele kätt. See oli tõeline austusavaldus naissugupoolele, mis võiks samamoodi ka tänapäeval olla. Kolmandaks mida ma eriti tähele panin oli see, et esimeses vaatluses kandsid kõik lavalolijad balletisusse, kuid
Kuna ta oli kuulnud, et üks neist on näideldes nii emotsionaalne, et toob nii iseendale, kui ka publikule pisara silma, siis tärkas tal koheselt uus plaan. Ta palus näitlejatel etendada näidend, mille süzee ta kirjutab ise ja siis see kuningapaarile ette mängida. Ta kirjutas näidendi sama sisuga, millega oli seotud vaimult kuuldud lugu. See oli selline, et kuninganna tõotas kuningaga abielludes, et ei võta ealeski omale teist meest. Isegi mitte peale kuninga surma. Järgmises tseenis tappis kuninga lähedane sugulane kuninga ning kosis kuningannat. Selle peale kuningas kahvatus ning lahkus saalist. Peale etendust kutsus kuninganna kuninga käsul Hamleti oma tuppa jutule. Aga, et midagi kuninganna teada ei jääks käskis kuningas Poloniusel samas toas seinavaiba taha seista. Hamlet läks ema tuppa ning siis ema rääkis, et Hamlet on oma `'isa'' alandanud. Hamlet läks raevu, et ema Claudiust tema isaks nimetab ning hakkas vihaselt rääkima
annaabi.ee 
