1. Millised poliitilised parteid olid 19. sajandi algul Inglismaal? Millised olid nende uued nimed ja kelle huve nad esindasid? Toorid ja Viigid, Toorid: Konservatiivid, Viigid: Liberaalid, Toorid esindasid vana maa-aadlit ja Viigid kaubanduse ja tööstusega tegelevat kodanlust 2. Milline oli Inglismaa riikikord? Parlamenaarne monarhia 3. Mis muutus Inglismaal kuninganna Victoria ajal? tõusis monarhia autoriteet rahva seas. 4. Mis oli tsartistide eesmärk? uus parlamendireform üleüldise valimisõiguse alusel, töötingimuste parandamine. 5. Miks iirlaste ja inglaste omavahelised suhted olid raskendatud? Miks iirlased hakkasid välja rändama? Iirlased olid katoliiklased, Inglased aga protestandid, näljahäda. Vaene piirkond jne. 6. Keda toetasid föderalistid/demokraadid Ameerkias? Föderalistid: põhjaosariike, Demokraadid: lõunaosariike 7
vaene ning maa oli enamasti Inglise aadlike käes. 18. sajandi lõpul tõstsid iirlased prantslaste abile lootes inglaste vastu mässu aga Iirimaa ühendati Inglismaaga. 1929. aastal tühistatigi kitsendused, mis takistasid katoliiklastel riigiameteid pidada, kuid Iirlased ei leppinud sellega. Iirlaste väljarändamist põhjustas kartuliikaldusest põhjustatud näljahäda. (1840. aastal) Tsartistlik liikumine Tsartistide eesmärk oli saavutada üldine valimisõigus. Londonis hakati asutama erinevaid tööliste ühinguid. Tsartistid nõudsid uut parlamendireformi. Tsartistid soovisid uut parlamendireformi üldise valimisõiguse alusel, mis oleks muutnud tõeliseks rahvaesinduseks Massiliikumine vaibus alles 1840. aastate lõpus. 1847. aastal sätestati 10tunnine tööpäev. Rahva Harta" põhipunktid (1838): üldine valimisõigus meestele alates 21. eluaastast
kauem vältida. Üks suuri põhjuseid oli rahvuslus: üht ja sama keelt kõnelevate inimeste soov luua oma iseseisev riik. Rahvuslus oli eriti tugev Itaalias ja Saksamaal, mis olid killustatud, ning Austria keisririigi eriosades. Mõningaid ülestõuse juhtisid ka need, kes nõudsid odavamat toitu või muudatusi maaseaduses, mis annaks tööd töörahvale. Mitmeski riigis hakkas rahvas nõudma valimisõigust. See oli ka üks reforme, mida nõudis Suurbritannias tsartistide liikumine. "Rahva Harta" avaldati esimest korda mais 1838. Väidedavalt 1200000 allkirjaga petitsioon anti parlamendile üle juunis 1839, aga lükati kuu aega hiljem tagasi. Veebruaris 1848, pärast revolutsioonisündmusi Prantsusmaal, hakati koostama petitsiooni lõplikku varianti. Valmis dokumendil olevat olnud üle kolme miljoni allkirja. 10. Aprillil 1848 liikus massimeeleavaldus läbi Londoni parlamendihoone juurd, et petitsioon üle anda
Suureks probleemiks oli pidevalt suurenev tööpuudus. Rahulolematusest kasvas välja ulatuslik massiliikumine. Londonis asutati tööliste ühinguid, et pöörduda parlamendi poole nõudes üldist valimisõigust ja tööliste olukorra parandamist, nõudmised olid kokku võetud "Rahva Hartas". Selle järgi sai liikumine nimeks tsartism. Parlament lükkas Harta tagasi. Tsartistid korraldasid massimiitinguid ja demonstratsioone, mitmel pool puhkesid vägivalla tõttu ka ülestõusud. Tsartistide tegevuse tulemusel tegi valitsus hulga ümberkorraldusi, nt sätestati 10-tunnine tööpäev. Kuninganna Victoria (valitses 1837-1901) oli tasakaalukas ja arukas valitseja, ta ei sekkunud sisepoliitilistesse pisitülidesse ega sidunud end kummagi parteiga, tõstes nii monarhia autoriteeti rahva hulgas. Robert Peel'i- peaministri abiga muutus tugevamaks ka täidesaatev võim ehk valitsus. Välispoliitiliselt ajas inglismaa jõudude tasakaalu poliitikat.
*kehtsestati põhiseadused *kodandlusele anti tegevusvabadus 4. Kuna valimissüsteem oli aegunud. 5. Iirimaa oli piirkond, kus maa oli Inglise aadlike käes. Iiri talupojad pidid maad rentima ja kandma väga ränka maksukoormust. rahvuslik surve katoliku usku iirlased ei võinud olla riiklikus ametis, nad ei tohtinud maad endale osta ega protestantidest inglastega abielluda, valida võisid, kuid katoliklastest iirlastel puudus võimalus kandideerida 18 saj loodud Iirimaa parlamenti. 6. Tsartistide nõudsid üldist valimisõigust meestele alates 21. eluaastast. 7. Inglise välispoliitika põhimõte oli jõudude tasakaalu põhimõte. 8. Põhjaosariigid: 1. Väikesed või keskmised majapidamised 2.Tööjõuks oli farmeri enda perekond. 3.Tööstus oli arenenud 4.Põhjaosariikides pooldati kaitsetolle. Lõunaosariigid: 1.Suurmajapidamised ja istandused. 2.Tööjõuks olid neegerorjad. 3.Tööstus oli vähearenenud 4.Pooldati vabakaubandust. 9.Mõisted: 1
· 1840.aastal hävis suur osa kartulisaagist, suri üle 1,5 miljoni inimese · Algas massiline väljarändamine, eriti Ameerikasse. Mida nõudsid tsartistid Inglismaal? · Valimisõigus meestele 21.eluaastast · Iga-aastased parlamendivalimised · Parlamendisaadikutele tasu maksmine · Salajane hääletamine Millised vahendeid kasutasid tsartistid oma nõudmiste saavutamiseks? · Nad kasutasid massimiitinguid ja demonstratsioone · Osad tsartistide juhid pooldasid ka vägivalda, seetõttu puhkesid mitmel pool ülestõusud. 22. Mis on reservaat? Miks olid indiaanlased sunnitud elama asuma reservaatidesse? · Põhja-Ameerika indiaanlastele määratud piiratud omavalitsusega maa-ala · Indiaanlased ei suutnud vastu seista tulirelvadega varustatud kolonistide edasitungile ja olid sunnitud oma põlistest maadelt lahkuma Kelle huve esindasid USA's föderalistid, keda demokraadid?
alalhoidlikkust ja evolutsioonilist arengut. Viigide Partei asemel tuli Liberaalne partei. Kujunes välja kaheparteisüsteem, mis tähendas seda, et valitsuse moodustas see partei, kellel oli partei enamuse toetus . Vähemuses olev partei ehk opositsioonipartei osutas valitseva partei vigadele. Iirimaa vabadusvõitlus 1840. aastatel võtsid iirlased aktiivselt osa tsartistlikest liikumisest. Feargus O'Connor ja ka mitmed teised iirlased kuulusid tsartistide tippjuhtide hulka. Pärast tsartistliku liikumise lüüasaamist läksid iirlased üle salaühingute moodustamisele. Luuletaja ja ajakirjaniku Jeremiah O'Donovani juhtimisel loodi salaühing ,,Fööniks". Iiri emigrandid USA-s asutasid salaühingu ,,Fianna", mille eesmärgiks oli relvastatud võitluse ettevalmistamine inglise võimu kukutamiseks. Mõlemad organisatsioonid ühendasid oma jõud, liikumisest osavõtjaid hakati nimetama feenideks
annaabi.ee 
