Nikolai I Koostas: Tatjana Kruglova 2010 Sisukord 1. Päritolu lk 4 2. Noorus ja sõjavägi lk 5 3. Venemaa keiser lk 6 4. Pilte lk 7 5. Kasutatud kirjandus lk 8 3 Päritolu Nikolai I oli sündinud 1796 aasta 25-dal juunil. Ta oli Paul I ja Maria(Württembergi printsessi Sophia Dorothea Augusta Luisa) kolmas poeg. Neil oli kümme last ja üks Nikolai vendasest oli Aleksander I. Esimesed viis kuud kasvatas Nikolai'd tema vanaema, Katariina, kuni tema surmani 6-dal novembril 1796 aastal. Ning kui Paul sai tsaariks 42 aastaselt ja väikelaps oli tagastatud tema emale, kuid Maria tegeles väga vähe oma lastega. 4 Noorus ja sõjaväg...
Kogu laul oli minoorse toonaalsusega ja kõrgetel nootidel lauldud. Neljandaks oli üksnes muusikakooli orkestri esitatud valss M.Glinka ooperist "Elu tsaari auks" ("Zizn za tsarja"). See oli pidulik, hüplev ning rõõmsameelne ning teravate rütmidega. Vahepela mangisid viiulid ühte ja sama, aga puhkpillid erinevat meloodiat. Kogu pala oli mazoorses tonaalsuses ja laiaulatuslik. Viiendaks esituseks oli jalle Tatjana Ustinovi poolt lauldud aaria Rimski-Korsakovi ooperist "Muinasjutt tsaarist Sultanist" ("Skazka o tsare Sultane"). See oli rahulik ja ilus teos ning oli samuti lauldud kõrgetel toonidel. Sellele teosele järgnes sama helolooja ooper "Tsaari pruut" ("Tsarskaya nevesta") ja sellest esiatati Marfa aaria. See oli lustakas pala ja rääkis, kuidas mees ja naine ajasid üksteist oma aias taga. Keskel muutus meloodia rahulikumaks ning mõnes kohas ka kurvemaks. Kuuendaks oli M.Mussorgski aaria ooperist "Sorochinski laat" ("Sorochinskaja jarmorka")
7. Muusika, helid, vaikus Vahepeal lasti laulu Lydia Koidula sõnadega, mispaelus mind väga ning etenduse lõpus näidati ka lühikest videolinti eestlastest. See oli eriline ja läks mulle hinge. 8. Loo lugemine lavastuses Jutustatakse lugu eestlastest ja nende olukorrast ärkamisajal. Räägitakse ühest tarmukast eesti naisest, kellel on süda õiges kohas ja ta läheb Venemaalt eestlastele õigust nõudma. Ta sai sellega ka hakkama, kuid sellest alates muutus tema elu täielikult. Ta jäi tsaarist rasedaks ja ta isa üritab lapsest lahti saada ja tahaks kõike normaalseks ja endiseks tagasi. Tegelikult on ta argpüks. Lydia jääb ilma nii lapsest kui isast, sest mis isa see on, kes oma tütart litsiks sõimab ning seepärast nii häbi tunneb, et isegi ei julge kellelegi teda mehele panna, kartes, et kõik välja tuleb. Lõpuks Lydia paneb ennast põhimõtteliselt ise mehele, kuid see mees ei suuda elada Lydia minevikuga. Lõpuks kaotab ta ka teise lapse. Lydia ei saa elada õnnelikult
Pärast lütseumi (1817 1820; 18.21. a.) · Saadeti Peterburgi teenistusele, kus ta siiski end kirjutamisele pühendas · Luule on seal kus on vabadus ja vastupidi; lähendas teda dekabristidele · 2 poliitilist programmluuletust o ,,Küla" pärisorjus; üleskutse vabastada talupojad o ,,Priius" öine Peterburg ja mahajäetud tsaariloss isevalitsuse kukutamise sümbol; eitas nii isevalitsuse depotismi kui rahva vägivalda · Teravmeelsed epigrammid tsaarist ja tema soosikutest tõid talle kuulsust · Eriline koht luuletusel ,,Tsaadajevile" veendumus, et Venemaa ärkab unest Pagendus Lõunas (1820 1824; 21.25. a.) · Viidi teenistus üle Lõunasse; sisuliselt pagendus poliitilise luule ja terava keele eest · Teel kohtus kindral Rajevskiga, kelle perega veedetud aeg oli tema õnnelikeim · Hakkas õppima inglise keelt ja tutvus Byroni loominguga · 18211823 kirjutas nn lõunapoeemide tsükli; temast sai Venemaa esiluuletaja ja
· Hakkas 13.-a. luuletama · 1815. jaanuaris valmis 1. luuletus: "Mälestusi Tsarskoje Selost" · Selles lütseumis algasid 16.-aastane PuskinPuskini 1. isiklikud oma luuletusega esinemas kohtumised tsaariga. 1817 1817 - 1820 · Peterburis · Töötas välisministeeriumi teenistuses · Vastumeelselt · Isa meeleheaks · Kokkupuuted aadlikega · Puskin kirjutas palju luuletusi tsaarist ja õukonnast · 1817. tutvus dekabristidega, kes teda oluliselt mõjutasid · Nikolai Turgenev · Fjodr Glinka Dekabristid · 1818 dekabristide salaühing "Hüvanguliit" · Küsimus suhtumisest võimusse e. võimukandjasse · Tundsid tsaari isiklikult, puutusid temaga tihti kokku · Olid kõrgemad ohvitserid, tsaar kutsus neid nimepidi · Vihkamisel oli isiklik varjund · See kõik muutus dekabristide mõjul isel
ning loodi hierarhiline kindluslinnade süsteem. Viimase järgi olid venelaste võimu all olnud olulisimateks Eesti linnadeks Tartu ja Viljandi, millele allusid ümberkaudsed linnused. Lisaks vojevoodidele olid olulisteks ametnikeks ka majandustegelased, djakid. Lisaks otsesele Vene võimule eksisteeris Eesti aladel, Põltsamaa ümbruses ja endise Karksi foogtkonna aladel, 1570. aastatel ka Liivimaa kuningriik, mis oli tegelikult tsaarist vaevalt sõltumatum kui Tartu vojevood. · Rootsi, Poola ja Taani võim Eestis 16.17. sajandil Alates 1561. aastast kuulus Põhja-Eesti Rootsi võimu alla, olles sellele alistunud vabatahtlikult. Seetõttu kinnitas Rootsi kuningas ka Harju-Viru ning Järva, hiljem ka Läänemaa vasallide ja Tallinna linna privileegid täies ulatuses. 1584. aastaks kujunes välja Eestimaa rüütelkond, mis sai Eestimaa kuberneri kõrval olulisimaks kohaliku võimu teostajaks
Riia, Pärnu ja Tallinn. Augustis 1709 keelab ta edaspidised rüüstamised (propagandistlikud eesmärgid elanike poolehoiu võitmiseks, ning et alad tuleks venelaste kätte võimalikult korrasolevana). 31.01.1710 on üks mitmetest pöördumistest: Seremetjev saadab siinsetele rüütelkondadele tsaari nimel kirja, et tsaari eesmärgiks on maa vabastamine Rootsi orjusest. Lubab, et kui maa tuleb Vene koosseisu, jäävad nende privileegid kehtima. Seremetjev teeb oma kirjas tsaarist heategija. Esimestes kirjades räägib tsaar endast kui vabastajast. Ennast kui valitsejat ta üldse ei nimetanud. Oktoobris 1709 jõuavad vene väed Riia alla, linn piiratakse ümber ja linna piiramise avab pidulikult tsaar ise (laseb kolm kuuli linna). Peetril oli eriline viha Riia linna vastu (1697. aastal, kui Peeter alustas oma suurt teekonda Lääne-Euroopasse, algas reis Riia kaudu. Vene saatkond jõudis Riiga, see oli maskeraad, Peetrit ametlikult delegatsioonis ei olnud,
tugipunkti: Riia, Pärnu ja Tallinn. Augustis 1709 keelab ta edaspidised rüüstamised (propagandistlikud eesmärgid elanike poolehoiu võitmiseks, ning et alad tuleks venelaste kätte võimalikult korrasolevana). 31.01.1710 on üks mitmetest pöördumistest: Seremetjev saadab siinsetele rüütelkondadele tsaari nimel kirja, et tsaari eesmärgiks on maa vabastamine Rootsi orjusest. Lubab, et kui maa tuleb Vene koosseisu, jäävad nende privileegid kehtima. Seremetjev teeb oma kirjas tsaarist heategija. Esimestes kirjades räägib tsaar endast kui vabastajast. Ennast kui valitsejat ta üldse ei nimetanud. Kui Rootsi-vastast uniooni kokku lepiti, jagati ka ala omavahel ära. Vene koosseisu pidi esialgsete kokkulepete kohaselt minema ainult Ingerimaa. Eesti- ja Liivimaa pidid minema hoopis Saksi-Poola võimu alla. Saksi kuurvürst August II Tugev teadis kogu aeg, et Venemaa annab talle mingil hetkel alad üle. 1709. aastal Peeter seda talle ka kinnitas
ametnikuna, kuid tema eluviis polnud selline talle meeldis vabadus, luuletamine. Pooldas reforme, mitte vandeseltsi, revolutsiooni. Silmapaistev: ,,Küla". Maailmavaadet mõjutas üldiselt ka Napoleon. Käsitleb igapäevast elu, ka ebaloomulikkust (orjapidamine). II tema ideoloogiat väljendab ka ,,Ood vabadusele", kus mõistab hukka türannia ja rahva vägivalla (Pr. rev.) see pole lahendus. Õige: konstitutsiooniline monarhia. Viljeles ka epigramme pilkav lühiluuletus. Kirjutas nii tsaarist kui tema soosijatest. Selle eest pagendati ta lõunasse. Lõpetas rahvusliku temaatikaga teose: ,,Ruslan ja Ljudmilla". See räägib Kiievi-Venemaa ajast ja kus 3 vägilast lähevad nõia poolt röövitud Ljudmillat vabastama. Ühendas kõrge ja madala luulestiili, eirates ,,õigeid" luulevorme. Puskin julgeski erineda, erinevalt teistest. Tutvus Rajevski perega. Kindralil oli palju tütreid, Puskin armus neisse kõigisse. Naiste mehed olid hilisemad dekabristid.
annaabi.ee 
